soe suhtlus Maariga viitab sellele, et Annika üritab leida tuge. Kõige suurem surve on Tiial, sest tema on kogu pere keskmes ja tema olukord on väga raske. Tugisüsteemi kuulub vaid õde Kadri ja KOV sotsiaaltöötaja, kellega ei taha Tiia häbi ja kontaktistressi tõttu kööstööd teha. Tiiaga seotud muudatusi on väga raske läbi viia. Tiia on vägivaldse suhe alistunud pool ja saadud info põhjal võib väita, et lisaks vägivaldsetele episoodidele kannatab Tiia ka depressiooni käes, olles pidevalt väsinud. Tugipunkti antud olukorras ei ole, sest Tiia on ohvriolukorras ega soovi välismaailmaga väga suhelda. Sotsiaaltöötaja kirjeldab Tiiat kui allaandnud klienti, seega pole oodata muutust oodata enne, kui nõustamise ja jõustamise käigus seda muuta. 2.2. Pere protsesside analüüs Pere välissuhted on pigem keerulisemad kui normaalsed. Peresiseste sündmuste ja eluolu tõttu hoiavad pereliikmed teistest eemale
Aastal 711 tungisd Hispaaniasse maurid, kes vallutasid terve Pürenee ps, välja arvatud Astuuria mäestik Põhja- Hispaanias. Sealt lähtudes alustasid Hispaanlased oma maa tagsivallutamist, mis kestsis 7. sajandit. Sangarilaulude peamisteks teemadeks on võitlus mauridega, feodaalivahelised tülid ja võitlus Kastiilia vabaduse eest. Kuna need teemad on omavahel põimunud ei ole Hispaania kangelaslaulud jagunend säärasteks omavahel sõltumatuiks sarjadeks nagu Prantsumaal. Ajaloolistele episoodidele pühendatud lüroeepilised laulud levisid rahva hulgas. Üksiklaulude kujunemine pikemateks poeemideks toimub umbes 10. sajandist, mil feodalism hakkas Hispaanias kujunema. Laulude ettekandajteks olid laulukid Huglarid- samasugused rändlaulikud nagu Prantsusmaal zonglöörid. Vormilt meentutavd Hispaania sangarilaulud Prantsusmaa omi. Koosnevad eri pikkiusega stroofidest, värsi silpide arv on väga kõikuv, kaheksast kuni 16 silbini. Hispaania kangelaslaulude
siiski enamjaolt hüljanud tema filosoofia selle tahu. [1] Jean Piaget Mängu kohta Piaget` kongnitiivse arengu teoorias on sageli valesti mõistetud. Piaget pidas kohanemist sõltuvaks kahest protsessist akommodatsioon ja assimilatsioon. Mäng ,,manifesteerib assimilatsioonile omast juhtpositsiooni akommodatsiooni ees". Piaget arvates etendasid lapsed juba loodud käitumisviise või skeeme mängus ja kohandasid reaalsust nendele vastavaks (viidates sellistele episoodidele, kus ka tema tütar Jacqueline kujutles magamist). Selles leidub kriitikat nii mõnegi Groosi käsitlusviisi aspekti kohta (mäng kui eelhajutus), kui ka seisukoha kohta, et mängul on õppimises oluline roll. Piaget` jaoks oli õppimine seotud rohkem reaalsusega kohanemisega. Seda rõhuasetust võib seostada Montessori mõjuga, kuna Piaget viis oma uurimustööd läbi muudetud Montessori koolis ning oli palju aastaid Sveitsis Montessori Ühingu president
peamine esindaja oli Menandros. Teine oluline zanr oli luule. Võrreldes arhailise perioodiga muutus see lihvitumaks. Tähelepanu pöörati välisele vormile ning seoses Aleksandria raamatukogus töötavate teadlastega muutus luule filosoofilisemaks. Kasutati vähetuntud ja haruldasi müüte, luule muutus obskuursemaks ja vähem arusaadavamaks. Tekkisid uued vormid. Arhailise perioodi eepos oli väga pikk, nüüd said tähtsaks lühieeposed, mis keskendusid konkreetsematele episoodidele ja teemadele. Tähtsaks luulezanriks said eleegia ning idüll e karjaselaul. Olulisim lühieeposte looja oli Kallimachos, idülle lõi Theokritos. Apollonios Rhodoselt kirjutas ,,Argonautika". Need kolm mõjutasid Rooma kuldse ajastu poeete. Theokritos mõjutas otseselt Boccacciot. Rooma periood (1. saj lõpp eKr 5. ja 6. saj pKr): proosa (sofistika, romaan) Rooma kirjanduse mõju kasvas koos Rooma sõjalise tähtsuse kasvuga. Võrdlemisi palju kreeka kirjandust loodi nüüd Roomas
(lahendusest). Mõistatusi esitati ajaviiteks või taibukuse prooviks. Nende sisuks on talupoegadele lähedaste mõistete ring: põllutöö, tööriistad, koduloomad, majapidamine, riietus, elamud, loodusnähtused, loomad jmt. Mõistatused esinevad tavaliselt lausetena, kuid on ka mõistatusmuinasjutte ja -laule. Näiteks: Mees ehitab metsas, raiub kirveta, ehitab maju. (Rähn.) mõistukõne vt allegooria. mõtteriim vt parallelism. mõttetera vt aforism. müsteerium Piibli episoodidele üles ehitatud keskaegne draama, mida kanti ette katoliku kirikus, hiljem kirikuesisel platsil. Müsteerium arenes välja kristlikust liturgiast (jumalateenistusest). Kuna ülestõusmispühad olid kirikukalendris kesksed, siis seostus vaimulik näitemäng eelkõige sellega. Esimesi näidendeid kandsid ette preestrid ja kooripoisid, hiljem lubati kaasa mängida ka tavakodanikel. Mänguplatsi keskkoha moodustas altar, sellest paremal asetses Taevas ja vasakul Põrgu. Muud tegevuskohad paiknesid
annaabi.ee 
