ENN VETEMAA "Jälle Püha Susanna ehk armastuse kool" Komöödia kahes vaatuses proloogi ja epiloogiga. Näidend algab proloogiga, kus Anne-Mai (hüüdnimega Püha Susanna) ja Rudolf üritavad teha muumiat. Nende ettevõtmise katkestab ootamatult sisse tormanud miilitsakursant, kes süüdistab neid mõrvas ja laiba rüvetamises. Veel teatab kursant, et ta on seda maja juba kaua valvanud ja tähele pannud, et öösiti seal midagi imeliku tehakse. Anne-Mai ja Rudolf proovivad küll selgeks teha, et see on kunst mida nad teevad aga kursant ei kuula neid vaid arreteerib nad.
Vladimir Majakovski (1893-1930) 12 klass 01.03.2012 Nõukogude luuletaja, näitekirjanik, stsenarist, rezissöör, näitleja, kunstnik, ajakirja redaktor Sündis Gruusias 19 juuli 1893 aastal Tal oli 2 õdesid ja 2 venda nad surid vara 1902 aastast õpis ta Kutaisi Gümnaasiumis 1906 aastal suri tema isa veremürgitusest Pärast isa surma kolis perekond Moskvasse. 15-aastaselt ühines Majakovski Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteiga (VSDTP) ning viibis riigivastase tegevuse eest mitmeid kordi vangis. Luuletusi hakkaski ta kirjutama 1909. aastal üksikvangistuses viibides. Vabaks saades astus ta Moskva Kunstikooli, kus ühines Vene futuristliku liikumisega ning sai peatselt selle põhiliseks eestvedajaks. Oktoobrirevolutsiooni ajal oli Majakovski kogu südamega bolsevike poolt. Aastatel 191921 töötas ta Vene Riiklikus Telegraafiagentuuris (ROSTA) propagandaplakatite ja -karikatuuride joonis...
Tallinn 2015 ,,Vennas" Külastasin 23. detsembril Eesti Draamateatrit. Vaatasin Tõnu Õnnepalu näidendit ,,Vennas", mis lavastatud Aleksander Eelmaa poolt. Etendus räägib loo Tõnu Õnnepalu leitud kirjade põhjal, mis ta leidis paar aastat tagasi Hiiumaale ostetud talust. Kirjavahetus kahe venna vahel, mis võttis aset aastatel 1915-1939, kuid on epiloogiga sõjajärgsetest aastatest, sest viimane kiri saadeti 1967. aastal. Jakob, kes oli meremees ning läks elama Ameerikaase ja Villem, kes oli küll hingelt seiklushimuline ning käis I maailmasõjas tsaariarmees ja siis ka Vabadussõjas iseseisva Eesti eest, jäi lõpuks Hiiumaale talu pidama ja ema eest hoolt kandma. Lugu on jutustatud vend Villemi vaatepunktist ning seetõttu juhtumused Jakobi elust on katkendlikud. Jakobile kasvab Ameerika elu kiiresti külge ning ta üritab suures linnas läbi lü...
Donizetti, orkestrimuusikast Berlioz, eriti oma programmilisuse ideega; 5) polüfoonia osas Bach, Händel, Palestrina. Glinka muusika klassikalised jooned on vormiselgus ja läbipaistev orkestratsioon (enamasti 2ne koosseis); romantilised jooned aga žanrivalik (ooper, laulud, programmilised orkestriteosed) ning rahvamuusika mõju (romantikutele väga tüüpiline). “Elu tsaari eest” (Жизнъ за царя) Ooper neljas vaatuses proloogi ja epiloogiga. Teose esialgne pealkiri oli peategelase järgi “Ivan Sussanin”, kuid enne esietendust soovitas tsaar Nikolai I Glinkal ooperi pealkirjaks panna „Elu tsaari eest“, mis selgitab täpsemini ooperi sisu. Esietendus toimus 1836. aastal Peterburis. See on vene esimene rahvuslik ja ilma kõnedialoogideta ooper. Tegelased: Ivan Sussanin (bass) – Vene talumees Antonida (sopran) – tema tütar Vanja (metsosopran) – Sussanini kasupoeg
Usklikuks muutumine on kokkupuude traditsiooniga. Traditsioon on ka alati kultuur. Lavretski abikaasa, keda ta pidas surnuks, ilmub äkki välja. Liza on sügavalt religioosne inimene, ta arvab, et peab Lavretskist lahkuma. Ta peab enda arvates lahkuma kloostrisse. Liza on alles 17-aastane. Ta peab oma armastust patuks. Ta tahab kloostris lunastada nii enda kui ka kõikide teiste patud. Tegelikult ei ole tegemist passiivse inimesega, teda juhib väga suur tahe. ,,Aadlipesa" lõpeb epiloogiga Lavretski jääb üksikuks ja püüab majandada oma talupoegade elu. Liza jääbki kloostrisse. Olulised tegelased on veel ka Liza sakslasest klaveriõpetaja Lemm. Tahe ilmutab oma olemust, muusika ongi tahe. Kui sa tahad tahtele läheneda, siis kuula muusikat. T püüab kogu aeg illustreerida Liza ja Lavretski armusuhteid muusika abil. Lemmi kuju on seotud 20. 30ndate aastate muusikukujuga. Lemmil on õnnetu saatus. Ta ei suutnud ennast muusikuna üles töötada
teoses Sonja. Mängusõltuvuse tõttu oli kirjanik raskes rahalises olukorras. Just oli surnud ta vend Mihhail ning lisaks oli Dostojevski laenuandjatele võlgu suure summa raha. Olukorra lahendamiseks kirjutas Dostojevski kirjastaja Katkoviga alla lepingu, mis pidi ta võlad pärast romaani ilmumist tasuma. Dostojevski tahtis raamatus lahata alkoholisõltuvust ja kuritöö psühholoogilisi tagajärgi ning need saidki romaani peamisteks joonteks. "Kuritöö ja karistus" on koos epiloogiga jaotatud kuude ossa. On märgatud, et raamatus on omapärane sümmeetria: kolm esimest osa jutustavad kuritööst ja kolm viimast karistusest. Peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja ühtlasi vabastada maailm kurjusest. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub end Napoleoniga sarnanevat. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
