Vt. 10. teema. Koolkond sai oma nime koolirajaja Epikurose (u. 341 – 271 e. Kr.) järgi, kes aastal 306 e. Kr. tõi oma filosoofiakooli Ateenasse. Epikurose järgijate ja õpilaste kooskäimise kohaks sai tema maavaldus Ateena lähedal, mille järgi kooli kutsuti hiljem ka “Epikurose aiaks”. Epikurose enda terviklikke teoseid ei ole säilinud. Küll leidub Diogenes Laertiose (III sajand p. Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide elu ja arvamused kolm Epikurosele omistatud kirja, milles esitatakse tema filosoofiliste arusaamade ülevaade. Oluliseks allikaks Epikurose vaadete kohta on ka rooma luuletaja Lucretiuse (I sajand e. Kr.) poeem De rerum natura (Asjade loomusest), mis annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast. Diogenes Laertiose järgi olevat Epikuros liigendanud filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste kanoonika
uuendada. Keel peab arenema, ei tohi liialt normeerida. Suur tähelepanu draamateoorial. Tunnustab klassikalist tragöödiat, ent ei poolda hilisema aja tendentsi eemaldada koor tegevusest, arendada jutustavat osa ja tuua trag-i tugevaid vaatamisefekte. Kangelase iseloom peab tragöödia algusest lõpuni olema muutumatu. Tegelaste käitumine, keel peab vastama isikule, staatusele. Oodide eeskujud: Anakreoni, Sappho, eeskätt Alkaiose looming, Neopotolemos. Toetunud ka Epikurosele, Archilochosele. 40. Milline on Ovidiuse kuulsaim teos? Mida see teos sisaldab ja milles seisneb selle tähtsus hilisematele aegadele? ,,Metamorfoosid" e ,,Muundused". Sisaldab üle 200 muistendi, mis lõpevad mingi muundusega. Autor kavandas oma teose nii, et üksikmuistendid olid lükitud ühtseks jutulõngaks. Müüdid pärinevad folkloorist. (muistendid). Metamorfooside viimases raamatus liigub Ovidius kreeka müütidelt edasi itaalia ja rooma müütidele.
Titius Liviuse (59 eKr - 17 pKr) peatoes on ,,Linna asutamises alates", mille sisuks on Rooma ajalugu mütoloogilisest ajast kuni aastani 9 pKr. Teos koosnes 142 raamatust, millest säilinud on 35 (teistes on olemas lühikesed kokkuvõtted). Teose eesmärk oli pakkuda eeskujusid kaasajainimestele müütiliste tegelaste seast. 65. Millise kreeka filosoofi mõttemaailmale toetus Lucretiuse looming? Lucretiuse (9855 eKr) toetub oma teoses ,,Asjade loomusest" Epikurosele, kes püüdis kõigile maailma hirmuäratavatele asjadele anda lihtsa seletuse. 66. Mis iseloomustab Catulluse loomingut? Catullus (87 või 8454 eKr) on tuntud eelkõige väga kirgliku armastuslaulikuna. Eeskujuks Aleksandria hellenistlike poeetide erudeeritud ja lihvitud väikevormid. Luuletused on täpselt viimistletud ja läbimõeldud kompositsiooniga. Catullus kirjutas ka epigrammilist pilkeluulet, mis oli enamasti terav ja halastamatu ning suunatud kindlate isikute pihta. 67
eKr. Eesmärgiks pakkuda kaasaegsetele eeskuju müütiliste tegelaste näol. Elav ja haarav jutustaja, seadis Vergiliuse kõrvale justkui omapärase proosaeepose, seega ei olnud eriti kriitilist laadi ajaloolane. 39. Millised korduvad teemad ja motiivid mütoloogia ja ajaloo vallast esinevad rooma kirjanduses? Korduvad Puunja sõja temaatika, kodsõdade temaatika, kreeka mütoloogia, Herakles, Aeneis Trooja sõda. 40. Millise kreeka filosoofi mõttemaailmale teotus Lucretiuse looming? Epikurosele aatomi õpetus püüdis kõigile maailma hirmuäratavatele asjadele anda lihtsa seletuse, nt surm tähendab lagunemist tundetuteks aatomiteks, jumala kartuse vähendamine, väitis, et nad ei sekku inimeste ellu, tuleks ,,elada varjatult" rahulikku elu sõprade keskel, ,,Asjade loomusest" heksameetris eepiline poeem. 41. Mis iseloomustab Catulluse loomingut? Eeskujuks Aleksandria hellenistlike poeetide erudeeritud ja lihvitud väikevormid
Surmahirm on alusetu. Atomistlik filosoofia vabastab in-se hirmust, tagab inimese hingerahu ataraxia (rahutusetus) tuleb surmahirmu ületamisest filosofeerimise kaudu. See on õnne eeldus. Vaja on ka mõõdukas elunautimine: liialdustest hoiduv filosoofiline jõudeelu (see ongi rohi õnne saavutamiseks). Stoitsismile pani aluse Zenon, kes oli Epikurose noorem kaasaegne. Sai oma nimetuse, sest Zenon õpetas Ateenas sammaskäigus (stoas). Zenoni lähtekohad mõnes mõttes vastandlikud Epikurosele, kuid tulemus suht sama. Jumalad on maailmas kõik ära määranud. Kogu maailm aon üks Zeusi poolt juhitud kosmopolis (maailmariik). Kõik toimub Zeusi tahte järgi. In-se hing on osa suurest makrokosmosest, mikrokosmos. Käib täiesti Zeusi poolt ettenähtud reeglite järgi ka hinges. Inimesel on mõttetu saatusele vastu hakata (nagunii ei saa) ja see on ka amoraalne (sest see on jumalst antud, seega hea). In üls on see, et ta peab leppima saatuse kui paratamatusega, mitte sellele vastu
annaabi.ee 
