5. Kahe üldise eelduse korral võib järeldus olla osaline väide vaid siis, kui on tagatud, et terminite mahud pole tühjad. FIGUURID I figuur: suurem eeldus – üldine väide Väiksem eeldus – jaatav väide II figuur: suurem eeldus – üldine väide Üks eeldustest on eitav väide, seega on ka järeldus eitav III figuur: väiksem eeldus – jaatav väide Järeldus on osajaatav või osaeitav väide IV figuur: osaline järeldus Lahendatud süllogism: entümeem ja epiheireem Subjekt – kes Subjekti omadus – predikaat –milline? Kui kesktermin esineb eitavas eelduses subjekti rollis, siis peab olema jaatavas eelduses tagatud, et sele kohta öeldu kehtib samas kesktermini mahu piirkonnas, muidu pole eeldused seotud. Kui kesktermin pole kummaski eelduses piiritletud, siis pole see kokkulangevus tagatud, samuti nagu kahe jaatava väite korralgi. Kui üks on osaeitav eeldus, peab kesktermin olema selle eelduse predikaat, sest
1. Kahest eitavast eeldusest ei saa tuletada tõsikindlat järeldust. 2. Kui üks eeldustest on eitav, siis on ka järeldus eitav. 3. Kahest üldisest väitest ei tohi tuletada osalist järeldust. Terminite reeglid: 1. Igas süllogismis peab olema mitte vähem ega rohkem kui kolm terminit. 2. Kesktermin peab olema täismahus vähemalt ühes eelduses. 3. Termin võib olla järelduses täismahus ainult siis, kui ta on eelduses täismahus. 13. LÜHENDATUD KATEGOORILINE SÜLLOGISM. EPIHEIREEM. Süllogismi, millest on välja jäetud kas suurem või väiksem eeldus või järeldus, nimetatakse lühendatud süllogismiks ehk entümeemiks. Entümeem esitatakse tavaliselt liitlausena, milles mõni eeldus loetakse vaikimisi tõeks. Nt: Sa oled neonats, sest sa vihkad kommuniste. Varjatud eeldus (suurem): Kõik, kes vihkavad kommuniste, on neonatsid. Kõik, kes vihkavad kommuniste, on neonatsid. Sa vihkad kommuniste. Sa oled neonats.
1. Kahest eitavast eeldusest ei saa tuletada tõsikindlat järeldust. 2. Kui üks eeldustest on eitav, siis on ka järeldus eitav. 3. Kahest üldisest väitest ei tohi tuletada osalist järeldust. Terminite reeglid: 1. Igas süllogismis peab olema mitte vähem ega rohkem kui kolm terminit. 2. Kesktermin peab olema täismahus vähemalt ühes eelduses. 3. Termin võib olla järelduses täismahus ainult siis, kui ta on eelduses täismahus. 13. LÜHENDATUD KATEGOORILINE SÜLLOGISM. EPIHEIREEM. Süllogismi, millest on välja jäetud kas suurem või väiksem eeldus või järeldus, nimetatakse lühendatud süllogismiks ehk entümeemiks. Entümeem esitatakse tavaliselt liitlausena, milles mõni eeldus loetakse vaikimisi tõeks. Nt: Sa oled neonats, sest sa vihkad kommuniste. Varjatud eeldus (suurem): Kõik, kes vihkavad kommuniste, on neonatsid. Kõik, kes vihkavad kommuniste, on neonatsid. Sa vihkad kommuniste. Sa oled neonats.
Ükski tööhull (M) ei lase end segada (S) S P Järelikult: Mitte keegi neist, kes end segada laseb (S), pole edukas (P). Kõik P on M Ükski M pole S Ükski S pole P Järeldus väidab, et S hulgast on välistatud P. M Nii on see ka eelduste põhjal. Süllogism on korrektne. 13_fl_vi-x LÜHENDATUD SÜLLOGISM: ENTÜMEEM JA EPIHEIREEM Süllogismi, millest on välja jäetud kas suurem või väiksem eeldus või järeldus, nimetatakse lühendatud süllogismiks ehk entümeemiks (ik enthymem). Tihti esitatakse entümeem liitlausena, milles mõni eeldus loetakse vaikimisi tõeks: Nt: Sa oled neonats, sest sa vihkad kommuniste. Järelduseks on: Sa (S) oled neonats (P). (Seda põhjendatakse) Kuna eelduslause sisaldab väiksemat terminit Sa, siis vihkad kommuniste
võimalik konstrueerida olemasolevate põhjal nii, et konstrueeritud väide moodustab koos algsete väidetega ikkagi süllogismi. Tegemist on arutlusega, mis taandub lõpuks süllogismile, ning selliseid arutlusi võib nimetada süllogistilisteks arutlusteks. Süllogistiliste arutluste hulka arvatakse ka sellised arutlused, kus esineb mitu seotud süllogismi, kusjuures ühe süllogismi järeldus võib olla teise süllogismi üks eelduseid. LÜHENDATUD SÜLLOGISM: ENTÜMEEM JA EPIHEIREEM D6.3. Süllogismi, millest on välja jäetud kas suurem või väiksem eeldus või lõppjäreldus, nimetatakse lühendatud süllogismiks ehk entümeemiks (enthymem, ld enthymema). Entümeem, milles puudub lõppjäreldus, esitatakse mõnikord kujul, kus antakse ette, milline on suurem eeldus ja milline on väiksem eeldus. Traditsiooniliselt on kombeks anda suurem (vahel ka üldine) eeldus esimesena ja väiksem (vahel ka konkreetne) eeldus teisena, aga pole mingit
võimalik konstrueerida olemasolevate põhjal nii, et konstrueeritud väide moodustab koos algsete väidetega ikkagi süllogismi. Tegemist on arutlusega, mis taandub lõpuks süllogismile, ning selliseid arutlusi võib nimetada süllogistilisteks arutlusteks. Süllogistiliste arutluste hulka arvatakse ka sellised arutlused, kus esineb mitu seotud süllogismi, kusjuures ühe süllogismi järeldus võib olla teise süllogismi üks eelduseid. LÜHENDATUD SÜLLOGISM: ENTÜMEEM JA EPIHEIREEM D6.3. Süllogismi, millest on välja jäetud kas suurem või väiksem eeldus või lõppjäreldus, nimetatakse lühendatud süllogismiks ehk entümeemiks (enthymem, ld enthymema). Entümeem, milles puudub lõppjäreldus, esitatakse mõnikord kujul, kus antakse ette, milline on suurem eeldus ja milline on väiksem eeldus. Traditsiooniliselt on kombeks anda suurem (vahel ka üldine) eeldus esimesena ja väiksem (vahel ka konkreetne) eeldus teisena, aga pole mingit
annaabi.ee 
