pingestatus. Viimases loomingujärgus, mis algas 1960. aastail, saavutas Raud uue selguse ja orgaanilise ühtsuse oma luuleainetega. Maa ja rahva saatusest mõtiskledes, üksikisiku ja inimkonna probleemide üle juureldes, kunstilise sõna jõust lauldes ja armsaid kodumaastikke värssides imetledes lõi kirjanik elamusjõult, mõttesügavuselt ja vormitaidurlikkuselt tipptaseme luulet. Ta irooniline meel ja huumoritunne avaldusid sõnaleidlikes epigrammides ja parodeerivais akrostihhonites. Raua luulet on korduvalt avaldatud venekeelsete kogumikena. 5 3. Luulekogu ,,Sügisnukrus" süvendatud analüüs Luulekogu ,,Sügisnukrus" ilmus 1979. aastal. See sisaldab 16 luuletust: ,,Sügisnukrus" (1919), ,,Metsmesilane" (1956), ,,Sellest sügisest" (1978), ,,Sajuöine" (1978), ,,Kuldne sügis" (1964), ,,Rändlend" (1979), ,,Talve tulek" (1940), ,,Koduteel"
Plutarchos(u 46-120)-kirjutas kogumiku ,,Paralleelsed elulood", milles kirjeldas kreeka ja rooma müütiliste ja ajalooliste tegelaste elukäike. Tema biograafiatele toetus W.Shakespeare tragöödiates ,,Julius Caesar", ,,Antonius ja Kleopatra" ning ,,Coriolanus". Lukianos(u120-180)-Rooma perioodi kirjanik, retoorik ja satiirik, kelle tostel oli suur mõju renessansiaja kirjanikele ja ka satiirilistele ulmekirjandusteostele. Kallimachos(u 310-240)-hellenismiaja luuletaja,meister epigrammides ja õpetlikes eleegiates. Apollonios-hellenismiaja luuletaja, kuiva geograafiaga täidetud, kuid samas tundeelamusi edastava lühieepose argonautide sõidust kuldvillaku järele-,,Argonautika". Theokritos-hellenismiaja luuletaja, kes tõi luulesse idülli ja pastoraalse teema, kirjeldades karjuseluulet. Longos(2/3 saj. pKr)-hellenismiaja kirjanik, kes oli pastoraalse armastusromaani, kauni looduse taustal, autor-,,Daphnis ja Chloe". Aristoteles(384 eKr 7
Mõjutusi on saanud nt kristlased, prantsuse ja inglise kirjandus, eriti draamakirjanikud (nt Shakespeare ,,Suveöö unenägu"): Rousseau, Goethe, Schiller; prantsuse kodanliku revolutsiooni tegelased, dekabristid, Belinski jt. 49. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Martialis oli epigrammatik. Tema kirjandusliku pärandi moodustavad 15 raamatut epigramme. ,,Vaatemängude raamat" Flaviuste suure amfiteatri avamise puhul; seeria. Tema epigrammides domineerib pilkeline sisu, need olid lihvitud, puändiga, neid plagieeriti. Iseloomulik oli lipitsemine keisrite ees, roppused, robustne sõnakasutus. Juvenalis oli satiiri klassik. Tema satiirid olid liialdatud ja teravad, kohati vihased ja piitsutavad. Ta teostes kõlab sageli Itaalia vaba rahvastiku kehvemate kihtide hääl. 50. Milliseid kristlikke rooma kirjanikke teate? Quintus Septimius Florens Tertullianus Basileos Suur Aurelius Augustinus Hieronymos
Teemaks vabaks lastud orja seiklused Rooma riigis, rändas linnast linna, põgenes. Trimalchiot kujutataks uusrikka vabaks lastud orjana, väga nõme, labane ja käituda ei oska. 76. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut. Martialis oli epigrammatik. Tema kirjandusliku pärandi moodustavad 15 raamatut epigramme. ,,Vaatemängude raamat" Flaviuste suure amfiteatri avamise puhul; seeria. Tema epigrammides domineerib pilkeline sisu, need olid lihvitud, puändiga, neid plagieeriti. Iseloomulik oli lipitsemine keisrite ees, roppused, robustne sõnakasutus. Juvenalis oli satiiri klassik. Tema satiirid olid liialdatud ja teravad, kohati vihased ja piitsutavad. Ta teostes kõlab sageli Itaalia vaba rahvastiku kehvemate kihtide hääl. 77. Millist valdkonda käsitleb Quintilianuse looming? Rooma riigi palgal olev hispaanlasest retoorika õpetaja. Tema looming käsitleb seega retoorika valdkonda.
Siit ka haruldaste müüdiversioonide ning haruldaste sõnade kasutamine. Eelistati väikevorme- epigrammi(pealiskiri), idülli(olupildikest), jutustavat eleegiat, epüllioni(pisieepost). Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele eemal riigielust ja poliitikast. Selle aja kuulsamad luuletajad olid Kallimachos(meisterlik eelkõige epigrammides ja eleegiates). Apollonios(kirjutas lühieepose "Argonautika" argonautide sõidust kuldvillaku järele), Theokritos(tõi lisaks idüllile luulesse ka bukoolilise ehk pastoraalse teema; viljeles karjuseluulet; tema mõju hilisemale luulele oli suur). Hellenismi ajal sai populaarseks parodeeriv eepos, näiteks "Batrachomyomachia" ehk "Konnade ja hiirte sõda". Hellenismi ajal sündis ka nn kreeka romaan, jutustav proosa, milles keskseks teemaks oli armastajate sunnitud
kangelastes vabariiklike vooruste kehastusi. 49. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Väljaspaistev epigrammatik, Kirjanduslik pärand koosneb 15 raamatust. Epigrammid menukad. Umbes 3 veerandit tavalises värsimõõdus (eleegiline distihhon), selle kõrval 11.silbiline värss ja kolijamb. Leidub ka trad. epigramme (hauakirjad, pühendused), kuid domineerib pilkeline sisu, mis määrabki ta loomingu iseloomu. Värssides möödub terve galerii kujusid. Paljudes epigrammides puudutab ta kirjandusküsimusi, polemiseerides arhaistidega ja ,,õpetatud" luule pooldajatega, pilgates andetuid kirjanikke ja plagiaatoreid. Haarates laias kaares mitmesuguseid elunähtusi, jääb Martialise pilge siiski pealiskaudseks. Ka puudub tal enamasti moraliseeriv ja paljastav tendents, mis oli omane antiikaja satiirikuile. Mitte kriitika sügavus, vaid sõna tabavus, vaimukus ja elav, koomilisse liialdusse kalduv kujutlusvõimu on teinud Martialise üheks
annaabi.ee 
