terbinafiin ja itrakonazool. Tavaliselt lisatakse ka paikne ravi seenevastaste sampoonide, losjoonide või kreemidega. Raseerimist soovitatakse läbi viia koos soojade kompressidega, mis aitavad eemaldada koorikuid ja surnud kude. Kubemeseen Kehaseen on dermatofüütsetest seentest põhjustatud infektsioon kubeme piirkonnas, mis kõige sagedamini esineb täiskasvanud meestel. Kehaseene tavalisemateks tekitajateks on Trichophyton rubrum ja Epidermophyton floccosum. Infektsioon saab sageli alguse labajalgadelt (jalaseen) või küüntelt (küüneseen) käte või tarbeesemete kaudu levides. Haiguspilt Kubemeseen on sarnane kehaseenega. Iseloomulik on ketendav, kõrgem, punetav serv, mis levib reite sisepindadele või munanditele. Lööve võib moodustada ringitaolisi mustreid tuharatel. Tavaliselt haigus ei puuduta peenist, naiste välissuguelundeid ja pärakuava ümbrust. Kubemeseen võib põhjustada väga tugevat sügelust. Vaata fotot
aastal Pindmised seenhaigused Peamisteks naha- ja limaskesta seenhaiguste tekitajateks on: dermatofüüdid, Candida, Pityrosporum. Need tekitavad nn. pindmisi mükoose. See tähendab, et kahjustub ainult naha sarvkiht (+küüned ja juuksed). Tropilistes piirkondades esineb ka nn ,,sügavaid mükoose". Dermatofüüdid ... on kõige levinumad nahaseenhaiguste tekitajad. Pindmiseid mükoose põhjustavad dermatofüüdid kuuluvad 3 perekonda: - Trichophyton - Epidermophyton - Microsporon Dermatofüüdid ei kuulu inimese residentse floora hulka. Seevastu on aga Candida ja Pityrosporum saprofüüdid, mida leidub suurel prtsendil inimeste limaskestal või nahal. Dermatofüütia korral on tähtsaks faktoriks nakkusliku materjali rohkus ja geneetiline eelsodumus. Candida ja Pityrosporum omandavad aga haigusttekitava võime alles siis kui organismi vastupanuvõime langeb. Dermatofüüdid on aeroobsed seened. St, et nad vajavad elutegevuseks hapniku. Nad
muutumise valgeks ja ajab selle ketendama. Kui jalad veel umbsetes jalanõudes hauduvad, saavad ka bakterid hea kasvupinnase. Bakterid põhjustavad oma elutegevusega halvalõhnalise jalahigi tekke. Tavaliselt pesitsevad seened kingades, sokkides, käterätikutes, vaipades. Nad armastavad niisket ja sooja kohta, nt.ujulad, saunad, spordikeskuste dusiruumid. Jalaseene kõige sagedasemaseks tekitajaks on dermatofüüt Trichophyton rubrum, järgnevad T. mentagrophytes var. interdigitale ja Epidermophyton floccosum. Miks tuleb jalaseent ravida? Jalaseen ei parane ilma ravita. Jalaseen algab enamasti neljanda ja viienda varba vahelt, kuid võib mitte ravimisel areneda edasi teistesse kehapiirkondadesse ja küüntele. Jalaseene õigeaegse raviga saab takistada selle nakkuse levikut. Jalaseenel on oht muutuda krooniliseks või tüsistuda raskekujulisemate haigustega, näiteks küüneseene või roospõletikuga. Jalaseen suurendab ka muude infektsioonide saamise ohtu.
13. Teada põhilisi viirustest põhjustatud infektsioone, haigustekitajaid ja nende ülekandeteid (HIV, hepatit A, B, C; herpesviirused, tuulerõuged, punetsed, leetrid, mumps, noroviirus, puukentsefaliit). 14. Mükoos ehk seeninfektsioon – patogeensed seened, mis põhjustavad nakkust ja paljunevad kudedes. Mükoosid tekivad enamast mingi predisponeeriva faktori tulemusena: iga, stres, Ca, diabeet, AIDS jt. Nakkavateks seenteks inimesel on dermatofüüdid (Trichophyton, Microsporum, Epidermophyton) ja Candida spp. (teatud juhtudel). Teiste seente korral pärineb nakkus keskkonnast (taimed, pinnas). Dermatofüüdid levivad inimeselt inimesele otsese kontaktga, riietega, käterätkuga, jalatsitega jne. Candida on tupes, levib suguliselt. 1.Kuidas jaotatakse rakke vastavalt tuumamembraani olemasolule a. Eukarüoodid b. Prokarüoodid 2.Grammneg. bakterite rakuseina komponendid on: peptidoglükaan, lipopolüsahhar. 3. Rakuseina lisakomponendid on: kihn e. kapsel, piilid e
Seennakkuste ja algloomnakkuste mikrobioloogiline diagnostika. 8 Bakteriaalsete zoonooside ja riketsiooside diagnostika. Seente üldiseloomustus Tegemist on laialdase, heterogeense eukarüootide grupiga. Üldse tuntakse ligi 400 patogeenset seent. Enamus on patogeensed taimedele, suhteliselt vähe liike põhjustab infektsioone inimestel. Inimpatogeensed on dermatofüüdid (Trichophyton, Microsporum, Epidermophyton) ja Candida spp. Pärmseened kuuluvad väikeses hulgas suuõõne, tupe ja jämesoole normaalsesse mikrobiootasse. Kui neist piirkondadest isoleeritakse pärmseeni suuremates kogustes, võib olla tegemist seeninfektsiooniga. Terminit «hallitusseen» kasutatakse meditsiinilises kirjanduses kõigi seeneniidistikku ehk mütseeli moodustavate seente tähistamiseks. Olulisemad patogeenid kuuluvad perekonda Aspergillus (Ascomycetes), Fusarium (Ascomycetes), Scedosporium (Hyphomycetes).
annaabi.ee 
