Epidemioloogia mõiste ja peamised uurimisteemad. Epidemioloogia on teadusharu, mis uurib mingil piiritletud rühmal esinevate haiguste (ja teiste tervisega seotud nähtuste) esinemist ning neid nähtusi esilekutsunud mõjureid. Epidemioloogid hindavad näiteks haiguste esinemise sagedust ja levikut ning riskitegureid. Nakkushaigused, väärtoitumishaigused, pahaloomulised kasvajad, vereringe elundite haigused, minevikus lühikese kuluga haigused, nüüd kroonilised haigused, kutseoht, ravimite kõrvaltoimed, haiguse esinemise seos tervishoiuteenuste vajaduse, nõudluse ja pakkumisega Haiguste esinemisnäitajad ja nende tõlgendamine (absoluutarvud ja rahvastiku suurusega
Tõestatud on kartsinogeenne (nt fumosiinid), kartsinogeenne ja teratogeenne (nt ohratoksiin) või kartsinogeenne, mutageenne ja teratogeenne (nt aflatoksiinid) toime. Vähemalt 40 liiki mükotoksiine on loomkatsetes olnud surmavad embrüole või väärarenguid põhjustavad lootele. Fumosiinid takistavad folaatide mehhanismi, mis on olulised loote neuraaltoru arengus ning piirkondades, mis sõltuvad maisist (Texas, Gutemala, Hiina, Lõuna-Aafrika) on epidemioloogid leidnud kõrget neuraaltoru arengudefektide esinemist (Bryden, 2007). Aflatoksiin B1 on tugevaim teadaolev maksa 13 kantserogeen. Küllalt oluline, ehkki B1 omast väiksem, on kantserogeenne toime ka piimaga erituva aflatoksiin B1 metaboliidi M1 puhul. Aflatoksikooli toksiline toime, nagu ka aflatoksikooli eritumine piima, tuvastati alles hiljuti, on leitud, et vähemalt vikerforellil on aflatoksikooli
ebc.ee/~jtruu/pdf/koli.pdf Mikrobioloogilised krvalekalded Ajutisi krvalekaldeid nutavatest mikrobioloogilistest parameetritest on theldatud 0,4% jrelevalvealuste veevrkide puhul, peamiselt veevarustuse lpullis aset leidnud tehnilistel phjustel. Nendes kohtades, kus vesi ei ole mikrobioloogiliste nitajate poolest stabiilne, on paigaldatud UV-seadmeid, niteks Jrvamaa kahes phikoolis (Roosna-Alliku ja Lehtse). Kuigi teatud veevrkide joogivesi ei vastanud nuetele, ei registreerinud epidemioloogid mullu joogiveest phjustatud grupiviisilisi haigestumisi. Veega seonduvat grupilist haigestumist registreeriti viimati 1993. aastal. 1993. a oli viimane A-viirushepatiidi puhang Smerus 575 haigega. Mitmete nakkushaigete korral jb nakkuse allikas ja leviku tee vlja selgitamata, kuigi vesi vib olla oluliseks lekandeteguriks. Vesi vib etendada ka kaudselt osa mitmete nakkuste levikus (niteks isikliku hgieeni ja sanitarsete elutingimuste halvenemine veekatkestuste korral)
Sellistes oludes kerkivad esile teoreetikud, nt antipsühhiaatrilise liikumise tegelased (Thomas Szasz jt)26 aga ka patsientide õiguste teemadel sõnavõtjad nii kasumijahil juristid kui neutraalsel pinnal enda huvide eest seisvad patsiente ühendavad organisatsioonid. Näide viimaste poolt saavutatust on seotud AIDS-ga. HIV-viirusest hakati rääkima 1980. aastatel, mil teadusmaailmale selge polnud, millega tegu, kas peaksid tegelema asjaga veneroloogid, sotsioloogid, epidemioloogid, viroloogid, rahvatervishoiuspetsialistid, politsei jne... Arstkond kasutas venitamistaktikat. Aktiivsust näitasid üles pigem haiged (People-With-Aids, PWA), lähtudes toona jalgu alla saavast gay-pride jm liberaalsetest suundumustest. Patsiendid asusid tegelema ravimipoliitikaga. THE END Kordamisküsimused · ,,Vanadus" ja ,,vabadus" · Haiguse mõiste laienemine (vt ka: peatükk elust ja surmast) ning vastuolud, mis iseloomustavad 20. sajandi meditsiini 26
man. Siinpool ookeani parastati USA-d, kuhu arvati see nähtus olevat võimalik lokaliseerida ning tänitati imperialistide kallal (oli nimelt mõnedes ringkondades veendumus on siiani , et haigus pääses levima mõnest bio-relva laborist.) AIDS-i levik ja ühiskondlik kulg on oluline ka kaasaja ühiskondliku ja tervishoiualase mõtte laiemaks avamiseks. 1980. aastate alul polnud teadusmaailmale selge, millega on tegu, kas peaksid tegelema asjaga veneroloogid, sotsioloogid, epidemioloogid, viroloogid, rahvatervishoiuspetsialistid, politsei jne... Arstkond kasutas mõnes mõttes venitamistaktikat. Aktiivsust näitasid üles pigem haiged (People-With-Aids, PWA), lähtudes toona jalgu alla saavast gay-pride jm liberaalsetest suundumustest. Patsiendid asusid tegelema ravimipoliitikaga. AIDS andis ka selge märgi, et inimkeha on muutumas omandiobjektiks. Sellele aitasid kaasa levivad keha-kultuse fenomenid, alates body-building'ust ja lõpetades plastilise kirurgiaga
Elhonen Saks „Mis on holokaust?“, Eesti Ekspress 21.01.2003. Allikas 12 Igapäevaelu Varssavi getos Varssavi getos Ludwig Hirszfeld, Varssavi ja Wrocławi ülikoolide professor Varssavis oli sündmuste käik umbes järgmine: okupatsiooni alguses räägiti, et juutidele määratakse oma linnaosa. See kavatsus lükati paar korda edasi, kuna epidemioloogid arvatavasti juhtisid valitsuse tähelepanu sellele, et niisugune laiaulatuslik masside ümberpaigutus on hädaohtlik. Oktoobris 1940 tehti korraldus, et kõik „mitteaarialased“ pidid neile määratud linnajakku elama asuma, kusjuures ähvardati surmaga. Kogu vallasvara tuli maha jätta. Kuna korraldus käis neljasaja tuhande inimese kohta, ei olnud võimalik kontrollida, kas nad tõepoolest kogu mööbli maha jätsid. Linnaosale tõmmati
annaabi.ee 
