Keila Gümnaasium 8.a klass Imre Kuldjärv NAPOLEON 2009 Sisukord Sisukord Sissejuhatus · Isikuomadused · Napoleoni osa ajaloos · Prantsusmaa ülemvõim Euroopas · Sõja lõpp Euroopas · Sada päeva Kokkuvõte Sissejuhatus Napoleon Bonaparte sündis Korsikal väikeaadlik Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana 15. augustil 1769. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. 1786 lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma perekonna ülalpidamisega, kuna tema isa oli 1785. aastal surnud ning pere elas vaesuses. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naasis ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta ag...
Eestlased olid suhteliselt omas maailmas. Neil oli oma loogika, millest oli Urul ja ka filmi vaatajal raske aru saada. Tekkis segaduse tunne, mis sel ajal ka valitses, kuna ei olnud kindlat korda. Organiseerituse puudumist näitas ka film hästi välja kohaga, kus vanemad kokku said. Midagi asjalikku ei saadud räägitud ja iga kord, kui juut läks asjalikuks mindi tülli. Film ei säästnud ka sakslasi, kelle piiskop oli suhteliselt rumal ja väepealik oli julm ning hull. Läbi filmi oli siiski aru saada, et sakslased tegutsesid ja mõtlesid loogilisemalt ja korrapärasemalt. Nende jõuline ülekaal püsis läbi filmi ja ei seda ei suudetud kõigutada. Vaatamata ka sakslaste humoorikatest karakteritest olid nad siiski silmnähtavalt peenemad ja ,,euroopalikumad". Filmi põhiolemus oli vaadata juhtunud sündmusi humoorika nurga alt. Paljud tegid filmi päris karmilt maha, näiteks Olev Remsu. Pahameel filmi suunas pole
Vabariigi perioodi algul oli roo ma endiselt linnriik , esialgu tuli h õivata apenniini ps , tuli alistada etruskid, se e õnnestus umbes 3nda sajandi keskpaigal. Sel ajal muutus vahe m ere l õunakaldal tugevaks Kartaago linnriik. Roo ma ja Kartaago s õdisid o mavahel umbes 100 aastat, üle mv õi mu pärast vahe m eres. Seda tuntakse ni me all kol m Puunia s õda. Otsustava tähtsusega olid teine Puunia sõda, kus Kartaagolasi juhtis legendaarne väepealik Hannibal. Lõpuks võitsid roo mlased ja Kartaago hävitati. Sa mal ajal tungisid roo mlased juba Balkanile ja purustasid Makedoonia, ning h õivasid kogu Balkani. Teise sajandi teisel poolel haarasid roo mlased juba esi m esed valdused ka v äikeaasia poolsaarest. Nii oli Roo mast mitme sajandi jooksul linnriigist i mpe eriu m. 04.10 Vabariigiaegne ühiskondlik korraldus Roo ma ühiskonnas kujunesid läbivateks m õisteteks: patriitsid ja plebeid. 1
tõrjuma Sõjad samniitidega (3) Samniidid ja Etruskid alistati Rooma võimule, Gallid tõrjuti tagasi Vallutati kreeklaste linnriigid lõuna Itaalias 2. 265-133 eKr – Sõjad Kartagoga, ehk Puunia sõjad 1. Võitlus käis peamiselt merel ja Sitsiilias. Kartagol tuli osa oma valdusi Roomale loovutada 2. Kartaagolased püüdsid oma positsioone taastada. Nende väepealik Hannibal Tungis sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia(Prantsusmaa) üle alpide Itaaliasse, mille peale Roomlased viisid oma väed Põhja-Aafrikasse ja sundisid nii Hannibali kodumaale tagasi pöörduma. Põhja-Aafrikas toimus otsustav lahing, kus kartaagolased said hävitavalt lüüa. Nad kaotasid kogu laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ka sõjalise tähtsuse. 3
o Esimene Puunia sõda(264-241 eKr) peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Alguses polnud roomlastel laevastikku ja see tagas esialgu kartaagolaste ülekaalu, kuid hiljem kui roomlased olid tugeva laevastiku rajanud ja kogemusi saanud siis nad saavutasid mitu võitu ja sundisid Kartaagot rahu paluma. o Teine Puunia sõda(218-201 eKr) püüdis Kartaago oma positsioone taastada. Kartaago väepealik Hannibal tungis sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia(Prantsusmaa) ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Vannae lahingus 216. a eKr. Kuid roomlased seadsid võitlusvalmis uued väed ja sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma. HANNIBAL- ületas sõjaelevantidega Alpid, 216 eKr võitis Cannae lahingus hävitavalt roomlasi ja pärast tulutut liitlaste otsimist sai 202 eKr Zama
usuks Ristiusu legaliseerimisega pöördusid väga paljud inimesed just sellesse usku, sest tihtipeale andis see soodsad võimalused karjääri teha. Keelati ära olümpiamängud, pandi kinni vanade jumalate templid või muudeti need ristiusulisteks. Algas paganate tagakiusamine. 9. Miks algas vabariikliku riigi allakäik roomas? Rooma vajas vallutatud maades võimu säilitamiseks armeed ning selleks nad lõid palgaarmee. Palgaarmee kuuletus väejuhile. Edukas väepealik võis soovi korral senati otsuseid ignoreerida ning selle tõttu puhkesid kodusõjad. Kuna senatil polnud võimu enam väepealikku ohjeldade kaotas senat seetõttu oma autoriteedi. 10. Millised muutused viisid lääne-rooma langemiseni? Germaani hõimude sissetung rooma, orjde liialt suur osakaal ühiskonnas, suur rahvaste rändamine, carcalla edikt ning see, et palgasõjavägi ei olnud roomale lojaalne. 11. Milles lähtus rooma kasvatus kreeka eeskujust ja rooma traditsioonidest?
Konstantinoopolisse. · Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. · 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer · Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 1. ROOMA KUNINGATE AJAJÄRGU JA VABARIIGI AJAL: 1.1. Rooma riigi teke ja kuningate ajajärk (753 509 eKr): Latiinidega asustatud Latiumi maakonda Kesk-Itaalias, Tiberi jõe alamjooksu(~25 km jõe suudmest) küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja
annaabi.ee 
