138. TÕLVIK 139. soovõhk Õisik, mille lihakale jämenenud teljele kinnituvad raotud õied tõlvõisiku alusel valge kandeleht SIGISIBUL õisikus või varre küljes arenev väike sibul, millest soodsates kasvutingimustes areneb uus taim 140. sigisibulad laugu õisikus 141. sigisibulad liilia varrel lehekaenaldes EOS EOSED on sammalde, sõnajalgade, koldade ja osjade üherakulised paljunemisvahendid 177. sõnajalgadel asuvad eosed eospesades e. sporangiumides lehtede alumisel küljel EOSPEA on eospesi kandev peakujuline lehtede kogumik osjade ja koldade varte tippudes 178. vareskolla eospead 179. osjade eospead HEITLEHINE
astelsõnajalg) 48. Sammaltaimede ja sõnajalgade elutsüklid Sammaltaimede elutsükkel: Ürgne taimerühm. Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks. Juhtkoed praktiliselt puuduvad. Juured puuduvad, nende asemel risoidid. Taimed on haploidsed. Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka sigikehade ja sambla tükkide abil. Sõnajalgade elutsükkel: Elutsüklis taimed on diploidsed. Eosed tekivad eospesades, mis asuvad varre harudel või lehtedel. Eoses areneb eelleht, mille peale tekivad anteriidid ja arhegoonid. Viljastumine toimub eellehel. Sügoodist areneb osi, kold või sõnajalg. (metsosi, raudosi jne.) 49. Hõimkond paljasseemnetaimed: iseloomustus, esindajad. *Paljasseemnetaimede seeme areneb käbisoomuste vahel (paikneb kahe viljalehe vahel) *Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid arenevad erinevast soost käbides (õietolm ja munarakud) *Viljastatud emaskäbi kasvab
20.Sammaltaimede ja sõnajalgade elutsüklid Sammaltaimede elutsükkel: Ürgne taimerühm. Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks. Juhtkoed praktiliselt puuduvad. Juured puuduvad, nende asemel risoidid. Taimed on haploidsed. Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka sigikehade ja sambla tükkide abil. Sõnajalgade elutsükkel: Elutsüklis taimed on diploidsed. Eosed tekivad eospesades, mis asuvad varre harudel või lehtedel. Eoses areneb eelleht, mille peale tekivad anteriidid ja arhegoonid. Viljastumine toimub eellehel. Sügoodist areneb osi, kold või sõnajalg. (metsosi, raudosi jne.) 21.Hõimkond paljasseemnetaimed: iseloomustus, esindajad. *Paljasseemnetaimede seeme areneb käbisoomuste vahel (paikneb kahe viljalehe vahel) *Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid arenevad erinevast soost käbides
koonik, harilik pellia, harilik raunik, neesi kottsammal, harilik parbik, harilik ripsik, suur kaksikhammas, läikulmik. Sammalde elutsükkel haploidne gametofaas (eosed, eelniit, gametofüüt(n)), diploidne sporofaas (sporofüüt, eosed). Hk. Sõnajalgtaimed - Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal leht. Eelleht maapealne. Eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor. Elutsüklis domineerib sporofüüdifaas, s.t. taimed on diploidsed (2n). Eosed tekivad eospesades, mis asuvad varre harudel v. lehtedel. Eosest areneb eelleht, mille peale tekivad anteriidid ja arhegoonid, viljastamine toimub eellehel, sügoodist areneb osi, kold v. sõnajalg. N: Sk. Kilpjalalised (kilpjalg), Sk. naistesõnajalalised (naistesõnajalg, laanesõnajalg, harilik kolmissõnajalg), Sk. sõnajalalised (ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, maarjasõnajalg, odajas astelsõnajalg), Sk. soosõnajalalised (harilik soosõnajalg, mets-soosõnajalg). Hk
HÕIMKOND OSITAIMED · Iseloomustus o Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karbonis. Praegu üks sugukond ühe perekonnaga. · Esindajad o Sugukond osjalised Perekond osi · Eestis 11 liiki, maailmas 32 liiki · Rohttaimed, lülilised varred, sõlmevahed pikad. · Lehed väga väikesed või puuduvad; oksad männasjalt. · Eosed eospesades · Raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, konnaosi HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED · Iseloomustus o Vars lühike, maasisene, leht maa peal. o Eelleht maapealne o Eospesad gruppides · Esindajad o Sugukond kilpjalalised Eestis üks liik kilpjalg (meie suurim sõnajalg) o Sugukond naistesõnajalalised Naistesõnajalg (nn `pitsiline') Laanesõnajalg (eosed lehtede peal; lehed moodustavad
HÕIMKOND OSITAIMED Iseloomustus o Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karbonis. Praegu üks sugukond ühe perekonnaga. Esindajad o Sugukond osjalised Perekond osi Eestis 11 liiki, maailmas 32 liiki Rohttaimed, lülilised varred, sõlmevahed pikad. Lehed väga väikesed või puuduvad; oksad männasjalt. Eosed eospesades Raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, konnaosi HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED Iseloomustus o Vars lühike, maasisene, leht maa peal. o Eelleht maapealne o Eospesad gruppides Esindajad o Sugukond kilpjalalised Eestis üks liik – kilpjalg (meie suurim sõnajalg) o Sugukond naistesõnajalalised Naistesõnajalg (nn ‘pitsiline’)
Enamus sõnajalad kasvavad metsas. Sõnajalal on kahelisulgjad lehed, mis asetsevad korrapärase lehtrina. Samuti on lehed pikad ja suured. Sõnajala lühivars asub aga mullas risoomina, veel on tal ka juur. Sõnajalg on näiteks laanesõnajalg, kilpjalg, Maarjasõnajalg. Osjad on kuusesarnased taimed. Nende varred on lülilised ja õõnsate sõlmevahedega. Osja lehed on taandarenenud ning nad kasvavad ligi 20 cm kõrguseks. Paljunevad eostega, mis valmivad eospesades ja asuvad varre tipus. Osjad on näiteks konnaosi, põldosi, metsosi. Kollad on mitmeaastased igihaljad, pika roomava varrega, roheliste väikeste lehtedega metsataimed. Nende roomavad varred, mis kannavad lühemaid tõusvaid või püstiseid külgharusid, on maa peal. Kollal puudub risoom. Kollad kasvavad ja arenevad väga aeglaselt, see tõttu on nad ka looduskaitse all. Nad paljunevad eostega. Kollad on näiteks karukold ja kattekold. 18. PALJASSEEMNETAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS
annaabi.ee 
