◦Enamasti mittebakteriaalne ◦Viirusinfektsioon, suitsetamine (aktiivne ja passiivne), kuiv õhk, saastataud õhk (töökeskkonnas) ◦NB! Astma, kopsuvähk ◦Ravimite kõrvaltoimed II. Produktiivne e. rögaeritusega ◦Läbipaistev või valkjas röga ◦Enamasti mitteoluline ◦V.a. Kui suurtes kogustes ◦Paks kollane, roheline, pruun, halvalõhnaline viitab alumiste hingamisteede infektsioonile ◦Bronhiit, kopsupõletik ◦Läbipaistev, kollakas (straw-coloured) ◦Astma (rohkelt eosinofiile) ◦Verine röga e. veriröga (haemoptysis) ◦Võib muuta röga pruuniks ◦NB! Vajalikud uuringud ◦Dif.dgn ninaverejooks, suu, nina limaskesta vigastus? ◦Kopsu trombemboolia, tuberkuloos, bronhiit, kopsuvähk ◦Roosakas ◦Südamepuudulikkus Köhavastased ravimid • Köha on kaitserefleks, mille füsioloogiliseks ülesandeks on eemaldada hingamisteedest liigset sekreeti. • Köharetseptorid paiknevad neelu tagaseinas, kôris, trahheas, bronhide bifurkatsiooni piirkonnas ja pleuras.
b. Lümfotsüüdid Erütrotsüüdid kaksiknõgusad (suur pindala) , ilma tuumata. Punased hemoglobiini tõttu. Hea suuruse võrdlus teistele rakkudele. Eluiga ca 120 päeva, lõhustatakse põrna makrofaagide poolt. Kõikde ringlevate punaliblede kogupindala 3800 m2. CO mõjul langeb hapnikusidumisvõime. Leukotsüüdid A. Granulotsüüdid, sisaldavad tsütoplasmas valgusõmeraid, B. agranulotsüütidel need puuduvad. Leukotsüütidest on kõige rohkem neutrofiile 55-60%, eosinofiile 1-5%, basofiile 0-1%, lünfotsüüte 20-30%, monotsüüte 3-7%. Granulotsüüdid: Neutrofiilid segmenteerunud tuum (noortel vähesegmenteerunud, väga noored on kepptuumsed, küpsedes segmentatsioon suureneb), natuke suuremad kui erütrotsüüdid. Tsütoplasmas on arvukalt peeneid sõmeraid, mis värvuvad neutraalselt. Neutrofiilid on aktiivselt liikuvad ja fagotsütoosivõimelised, sisaldavad palju lüsosoome, on üks olulisemaid kaitseliine bakteriaalsete infektsioonide vastu.
tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad kogumikke?Puhaskoed? Kudede heterogeensus Rakud on erinevas rakutsükli faasis: osad rakud surevad(apoptoos,nekroos) ning osad rakud paljunevad ja diferentseeruvad(kambiaalsed rakud, tüvirakud). Talituslik heterogeensus: - näärmerakkude sekretsiooni- ja puhkefaas - peaaegu kõikjale ulatuvad veresooned, närvilõpmed, lümfisooned, migreeruvad rakud. Epiteelis võime leida lümfotsüüte, eosinofiile,makofaage, närvilõpmeid. Sidekoes on tavaliselt makrofaagid, koebasofiilid jne. Histoloogia vajalikkus Annab üldpildi – kõik on kõigega seotud.Normaalne histoloogia aitab mõista morfoloogiat. Morfoloogia-teadus elu struktuursetest alustest ehk elusolevuste spetsiifilisest organisatsioonist,käsitleb eelkõige organi ja organismi üldehituse seaduspärasusi. Patohistoloogia uurib harmoonia ebakõlasid ehk patoloogiaid.
(Th2 eelistusega indiviidid on malaariale vastuvõtlikumad). Antikehad toimivad parasiidi rakuvälises faasis, kuid malaaria vahetab eluvormi ja põgeneb sellega antikehade eest. Hulkraksete parasiitide vastane kaitse põhineb peamiselt IgE tüüpi antikehadel ja eosinofiilidel. Aktiveeritud Th2- rakud stimuleerivad antikehade sekretsiooni ja immunoglobuliini klassi lülitumist IgE tootmisele. IgE antikehad kinnituvad parasiidile ning aktiveerivad eosinofiile ja nuumrakke. Tekib tugev põletik, eosinofiilide graanulites olevad valgud kahjustavad parasiidi välismembraani. Sellise Th2- tüüpi immuunreaktsiooni tekkel on olulised tsütokiinid IL-4 ja IL-5. Ehhinokokoosi vastane immuunvastus: kõrgem tase -IL3, IL4, IL5, IL6, IL9, IL10, IL13, IgE süntees allergilised reaktsioonid. 30. Primaarne ja sekundaarne immuunpuudulikkus Primaarne immuunpuudulikkus: geneetilistest või arengulistest defektidest tulenev. Klassifikatsioon:
Tüümuses lümfotsüüdid paljunevad ja “õpivad” olema tolerantsed keha rakkude suhtes ning vaenulikud võõra vastu. Vereteedesse lahkumisel on lümfotsüüdid muutunud immunoloogiliselt küpseteks e immunokompetentseteks. Tüümuses tekivad looteeas rakud, mis kanduvad lümfoidsetesse organitesse ja panevad alguse antikehasid tootvate plasmarakkude tekkele. Peyeri naastud. Peensoole limaskesta päriskiht koosneb põhiliselt kohevast sidekoest, milles leidub plasmarakke, eosinofiile ja lümfisõlmi. Peensoole algusosas on lümfisõlmi vähe, niudesooles suureneb nende arv märgatavalt. Paiguti moodustavad nad seal suuri kogumeid – Peyeri naaste. Limaskesta hattudes on päriskiht rikkalikult varustatud verekapillaaride ja keskse lümfisoonega. Jämesoole epiteeli päriskihis on rohkesti lümfoidse koe kogumeid, eriti rohkesti on neid umbsoole ussripikus, mis on otsekui mingi lümfaatiline elund, mistõttu nimetatakse teda mõnikord “soolemandliks”. 3
annaabi.ee 
