selle surve kasvab võrdeliselt tema termodünaamilise temperatuuriga. 27. Selgitage mõistet termodünaamiline tõenäosus. Reaalsete protsesside kulgemine iseeneslikult ainult ühes suunas tuleneb aine molekulaarsest ehituest. Iga süsteemi olekut (energiat) on võimalik realiseerida erineva arvu mikroolekute järgi. Termodünaamiline tõenäosus W ongi mikroolekute arv, mille kaudu antud süsteemi olek on realiseeritav. 28. Leidke ja analüüsige Boltzmanni valemi abil aine entroopiamuutu. S=klnW Mikroolek eksisteerib vaid hetke, nii et reaalsed mõõtmised toimuvad tegelikult kesendatult üle paljude mikroolekute. Valemist/jutust lähtuvalt kulgevad protsessid iseeneslikult suurema tõenäosusega oleku suunas. Valemi rakendamine reaalse aine entroopia arvutamiseks on väga keeruline sageli ebatäpne. 29. Hinnake antud tingimustel ja süsteemide koostise juures, millise süsteemi entroopia on suurem. Kui meid
aine lahustumisel jne Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks. Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud. Konstantsel temperatuuril saab süsteemi entroopiamuutu S arvutada valemist: ülekandmist keskkonna temperatuuri lõpmata väike tõstmine muudaks soojuse ülekande suunda. Entroopia on olekufunktsioon süsteemi korrapära (või korrapäratus) ei sõltu vastava oleku saavutamise teest. Tööd kulumata ei saa soojust üle viia külmemalt kehalt soojemale. Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab ajas. Tuleb teha kindlaks, missugused tegurid tõstavad süsteemi entroopiat.
saavutati. · Avaldised pöörduvate ja mittepöörduvate protsesside korral. · Entroopia kasvu seadus väljendab isoleeritud süsteemi püüdu korrapäratuse poole. 21. Entroopia leidmine isotermilistes protsessides ja temperatuuri muutumisel · Isotermilise paisumise entroopiamuudu saab arvutada ka rõhu muutuse kaudu, kasutades eelmist valemit ning Boyle'i seadust (PV = const): · Konstantsel temperatuuril saab süsteemi entroopiamuutu S arvutada valemist: 22. Entroopia III seadus, absoluutse entroopia arvutamine standardtingimustes · Korrapärase kristallistruktuuriga puhta aine entroopia absoluutsel nulltemperatuuril on võrdne nulliga. · Standardsed molaarsed entroopiad: · Standardsed reaktsioonientroopiad: 23. Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid · Gibbsi vabaenergia muutu tähistatakse G. See on aine (keemilise süsteemi) vaba energia
sulamisel, aurustumisel, T-i tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne 29. Entroopia leidmine isotermilistes protsessides ja temperatuuri muutumisel. Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks. Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud. Konstantsel temperatuuril saab süsteemi entroopiamuutu S arvutada valemist: DeltaS=qrev/T (pöörduv prots.) =0 DeltaS on suurem qrev/T (mittepöörduv) on suurem 0st. 30. Entroopia III seadus, absoluutse entroopia arvutamine standardtingimustes. Korrapärase kristallistruktuuriga puhta aine entroopia absoluutsel nulltemperatuuril on võrdne nulliga. See seadus annab aluse ainete absoluutsete entroopiate leidmiseks. Entroopia mõõtmiseks kasutatakse entroopia termodünaamilist definitsiooni ja TD III seadust: S(T)=S(0)+DeltaS(soojend.0 KT) 31
H vi H i' v j H 'j , kus H on ühendi põlemissoojus. 30. Termodünaamika II seadus, termodünaamiliselt pöörduvad ja mittepöörduvad protsessid Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks. Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutu. Konstantsel temperatuuril saab süsteemi entroopiamuutu S arvutada valemist: Toodud valemis tähistab q rev soojuse pöörduvat ülekandmist keskkonna temperatuuri lõpmata väike tõstmine muudaks soojuse ülekande suunda. Tuleb teha kindlaks, missugused tegurid tõstavad süsteemi entroopiat. Temperatuuri tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem (energilisemalt, kiiremini) liikuma. Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel. 31
gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne 57. Entroopia leidmine isotermilistes protsessides ja temperatuuri muutumisel. Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks. Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud. Konstantsel temperatuuril saab süsteemi entroopiamuutu ΔS arvutada valemist: DeltaS=qrev/T (pöörduv prots.) =0 DeltaS on suurem qrev/T (mittepöörduv) on suurem 0st. 58. Entroopia III seadus, absoluutse entroopia arvutamine standardtingimustes. Korrapärase kristallistruktuuriga puhta aine entroopia absoluutsel nulltemperatuuril on võrdne nulliga. See seadus annab aluse ainete absoluutsete entroopiate leidmiseks. Entroopia mõõtmiseks kasutatakse entroopia termodünaamilist definitsiooni ja TD III seadust: S(T)=S(0)+DeltaS(soojend.0 K→T)
Entroopia _ Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. Termodünaamika II seadus _ Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. _ Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks. _ Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud. _ Konstantsel temperatuuril saab süsteemi entroopiamuutu _S arvutada valemist: Toodud valemis tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist keskkonna temperatuuri lõpmata väike tõstmine muudaks soojuse ülekande suunda. _ Entroopia on olekufunktsioon süsteemi korrapära (või korrapäratus) ei sõltu vastava oleku saavutamise teest. _ Tööd kulumata ei saa soojust üle viia külmemalt kehalt soojemale. _ Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab ajas. Termodünaamika III seadus
Iseeneslik protsess ei pruugi olla kiire. 20. Entroopia, tema avaldis pöörduvate ja mittepöörduvate protsesside korral, entroopia kasvu seadus? Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks. Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud. Konstantsel temperatuuril saab süsteemi entroopiamuutu S arvutada valemist: Toodud valemis tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist keskkonna temperatuuri lõpmata väike tõstmine muudaks soojuse ülekande suunda. Entroopia on olekufunktsioon süsteemi korrapära (või korrapäratus) ei sõltu vastava oleku saavutamise teest. Tuleb teha kindlaks, missugused tegurid tõstavad süsteemi entroopiat. Temperatuuri tõusuga kaasneb süsteem korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem (energilisemalt, kiiremini) liikuma
jne · Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. Termodünaamika II seadus Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks. Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud. Konstantsel temperatuuril saab süsteemi entroopiamuutu S arvutada valemist: S= q rev/T -pöörduv protsess, S> qrev/T -mittepöörduv protsess Isoleeritud süsteem: S = 0 pöörduv protsess; S > 0 mittepöörduv protsess · Toodud valemis tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist keskkonna temperatuuri lõpmata väike tõstmine muudaks soojuse ülekande suunda. · Entroopia on olekufunktsioon süsteemi korrapära (või korrapäratus) ei sõltu vastava oleku saavutamise teest.
· Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. Termodünaamika II seadus Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks. Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud. Konstantsel temperatuuril saab süsteemi entroopiamuutu S arvutada valemist: S= qrev/T -pöörduv protsess, S> qrev/T -mittepöörduv protsess Isoleeritud süsteem: S = 0 pöörduv protsess; S > 0 mittepöörduv protsess · Toodud valemis tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist keskkonna temperatuuri lõpmata väike tõstmine muudaks soojuse ülekande suunda. · Entroopia on olekufunktsioon süsteemi korrapära (või korrapäratus) ei sõltu vastava oleku saavutamise teest.
annaabi.ee 
