Soojus ei kandu iseenesest külmemalt kehalt soojemale, vaid alati vastupidi. Võib sõnastada ka nii: isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 33. Joonisel on kujutatud soojusmasina ja külmamasina töötsüklite graafikud, Kumbal joonisel on kujutatud külmamasina töötsükkel? A B Külmamasina tööd on kujutatud joonisel B 34. Mida nimetatakse entroopiaks? Termodünaamikas nimetatakse energia kvaliteedi muutust entroopiaks. ©anmet.rtg 2007 5
Isobaarse protsessi puhul on gaasi absoluutne temp. võrdeline ruumalaga. Soojusmasin saab töötada ainult siis, kui on on olemas soojusallikas ehk soojendi. Suurust nim. soojusmasina kasuteguriks, mis näitab kui palju juurde antavast doojusest on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks. Pöördumatuks nim. sellist protsessi, mille pöördprotsess võib toimuda ainult mingi keerukama protsessi osana. Termodünaamikas kasutatakse energia kvaliteedi kirjeldamiseks suurust, mida nim. entroopiaks. 1. entroopia on suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. 2. entroopia on suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi kaugust tasakaalulisest ja tasakaalutust. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 3. iseeneslikes soojuslikes protsessides suletud süsteemis entroopia kasvab. 4. entroopia on suurus, mis iseloomustab mikrokäsitluses süsteemi osakest jaotuse ühtsust
essee Termodünaamika teine seadus väidab, et isevoolulised protsessid kulgevad looduses alati tasakaaluoleku suunas, et looduslikes protsessides entroopia kasvab ja , et tööd tegemata ei saa soojus iseenesest üle minna külmemalt soojemale. Isevooluline protsess kulgeb iseenesest. Energia muundamise käigus, kus keemiline energia muudetakse kineetiliseks energiaks, kaasneb ebakorrapärasuse kasv. Seda ebakorrapärasuse ühikut nimetatakse entroopiaks. Entroopia on Universumi korrapäratuse määr. Samuti allub molekulide juhusliku liikumise tõttu ka keha soojus entroopia seadustele. Mida enam energiat soojuse produtseerimisel ümber muudetakse, seda enam kasvab entroopia. Näiteks toodab inimene liikudes soojust , mida rohkem inimene ennast liigutab seda soojem tal hakkab. Seega muudetakse osa energiast ebakorrapäraseks ning see hajub ümbritsevasse keskkonda. Termodünaamika teise seaduse
2) Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule 3) Loodus püüab üle minna vähem tõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele Mida kõrgem on töötava keha temperatuur, seda kergem on selle keha siseenergiat ära kasutada ehk tööks muuta. Kvaliteetsemaks energiaks nimetatakse seda energiat, mis tuleb kõrgematemperatuurilisest reservuaarist. Termodünaamikas kasutatakse energia kvaliteedi kirjeldamiseks suurust, mida nimetatakse entroopiaks. Iga iseenesliku protsessi tulemusena suletud süsteemid energia kvaliteet langeb. Entroopia on seda madalam, mida kõrgem on energia kvaliteet. Entroopia iseloomustab samuti süsteemi tasakaalulisust. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. Entroopia mõiste abil sõnastatud termodünaamika 2.printsiip on: suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. Millises olukorras on võimalik entroopia vähenemine
ja süsteemide tuleviku kohta. X t PX . (1.11) Info esitusvormi, näiteks teadet Xt , nimetatakse koodiks. Teadete moodustamist vastava teisenduse teel nimetatakse kodeerimiseks. Teadete asendamist mingile teisele operaatorile vastava teatega nimetatakse samuti kodeerimiseks (ümberkodeerimiseks). Kui mingi variant toimub tõenäosusega 1, siis H=0. Järelikult suurus H näitab ka sündmuse esialgset määramatust ja seda nimetatakse juhusliku sündmuse entroopiaks. Entroopia H kohta kehtib võrratus 0 H log 2 N . Üldises mõttes nimetatakse juhtimiseks ühe objekti (süsteemi) sihipärast mõjutamist teise objekti (süsteemi) poolt. Juhitavat süsteemi koos juhtiva süsteemiga nimetatakse juhtimissüsteemiks. Sageli on juhtimise eesmärgiks, mingi funktsiooni (funktsioonide) või funktsionaali (funktsionaalide) minimeerimine või maksimeerimine. Sellise eesmärgiga juhtimist nimetatakse optimaaljuhtimiseks. Süsteemi jälgitavus
1.tase - staatilised süsteemid, 2. Tase - lihtsad dünaamilised süsteemid, 3. Tase - lihtsad küberneetilised süsteemid, 4. Tase - avatud isetaastuvad süsteemid, 5. Tase - elava taimestiku tase, 6. Tase - elavate loomade tase, 7. Tase - inimese tase, 8. Tase - sotsiaalsed organisatsioonid. Süsteemi struktuur kirjeldab süsteemi elementide ehk osade vahelisi seoseid, näitab millise sisendi ja millise väljundi vahel seos on. Kirjeldatakse skeemide, jooniste või ühendusmaatriksite abil. Entroopiaks nim juhusliku sündmuse esialgset määramatust. 2. Informatsioonilised sidemed. Informatsiooni liigid ja vormid. Informaatsioon teave, millel on mingis kontekstis oma tähendus, selle saamine vähendab teadmatust ehk entoopiat.Retrospektiivne ehk aposterioorne info ja aprioorne info. Aposterioorne info on info mineviku st juba toimunud sündmuste, suuruste ja protsesside kohta. Aprioorseks nim infot tuleviku kohta südmuste, suuruste, protsesside ja süsteemide tuleviku kohta.Info
Soojus ei voola iseenesest külmemalt kehalt soojemale Teist liiki perpetum mobile on võimatu Need on printsiibi sagedamini esinevad sõnastused. 9.Entroopia, entroopia statistiline tõlgendus, seos Termodünaamika II printsiibiga Entroopia. Et soojusülekande kvaliteeti lõpuni mõista, tuleks lahti saada algtemperatuurist. Defineerime suuruse oletades, et meil on piisavalt hea reservuaar ülekantava soojushulga mahutamiseks (ilma, et temperatuur muutuks). Suurust nimetame entroopiaks (kr. entrope - sees + muundusJ!) ja ta annab veel ühe võimaluse termodünaamilise süsteemi kirjeldamiseks (on käsitletav termodünaamilise funktsioonina). Põhjus, miks just entroopia on erilise tähelepanu all, on analoogias mehaanikaga: nagu mehaanilise energia, nii ka entroopia muut ei sõltu ideaalse pööratava protsessi korral ülemineku tüübist. Seega on pööratav protsess analoogne konservatiivsete jõududega mehaanikas; mittepööratavus tähendab soojuse dissipatsiooni
suurem üldistav tähendus: kui termodünaamiline süsteem teeb läbi lõpmata aeglase (tasakaalulise) ringprotsessi ja jõuab tagasi algolekusse, siis süsteemile antud (ja sellelt võetud) soojushulkade ja üleandmise kohal olnud temperatuuride suhete ehk taandatud soojushulkade summa on null. See summa mõõdab ühe meie jaoks uue füüsikalise suuruse muutust, mis on null, kui süsteem jõuab algolekusse tagasi. Järelikult on see olekuga üheselt määratud funktsioon, seda nimetatakse entroopiaks, tähistatakse S. Kui süsteem läheb lõpmata aeglaselt ühest olekust teise, siis entroopia muutust S mõõdab taandatud soojushulkade summa; reaalsete protsesside korral on S sellest suurem. Entroopia termodünaamikas on sarnane potentsiaalse energiaga mehhaanikas, selle nullväärtus pole üheselt määratud. Üheselt on määratud vaid entroopia muutus süsteemi üleminekul ühest olekust teise. Olgu isoleeritud termodünaamilises süsteemis kaks keha veidi erinevate temperatuuridega T1
annaabi.ee 
