Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest Ektoderm e. Väline looteleht Entoderm e. Sisene looteleht 8. Moodustub ürgjutt, millest areneb närvitoru 9. Moodustub menoderm e. Keskmine looteleht 10.Lootelehtedest arenevad järgmised elundid ja elundkonnad: Ektodermist närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja suu, epiteelkode. Samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap. Mesodermist tugi- ja liikumiselundkonnad, vereringeelundid, eristus- ja sigimiselundkond. Entodermist rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond. 11.Kui kaua kestab loote areng inimesel? 40 nädalat POSTEMBRÜOGENEES lootejärgne areng Loomadel kaks viisi: Otsene (vastsündinu või koorunu on kohe täiskasvanu sarnane) ämblikud, linnud, imetajad Moondega e. Kaudne (metamorfoos) munast koorunud isend muutub järk-järgult täiskasvanu sarnaseks Täismoone: muna, vastne, nukk, valmik Vaegmoone: muna, vastne, valmik Moone: kalad ja kahepaiksed ARENGUETAPID 1
7. Mis on lootekestad? Nimeta lootekestad ja nende ülesanded! 8. Selgita lootevee tähtsust! 9. Selgita platsenta tähtsust! Millised on platsenta ülesanded? 10. Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena? 11. Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni tulemusena? 12. Millal võib embrüot nimetada looteks? 13. Millised organid ja organsüsteemid arenevad välja: entodermist; ektodermist ja millised mesodermist? 14. Sõnasta biogeneetiline reegel, selgita selle tähtsust! 15. Kui kaua kestab normaalne rasedus? 16. Nimeta bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi teratogeene! 17. Milliseid perioode eristatakse postembrüonaalse arengu käigus? 18. Kuidas jaotatakse kasvamist? 19. Kirjelda otsese ja moondelise arengu erinevusi, too näiteid organismide kohta, kes arenevad moondega, kes otse. 20
histogenees, organogenees kõigepealt toimub uues organismis rakkude diferentseerumine ehk rakkude täiustumine. Seejärel kudede teke ehk histogenees. Lõpuks toimub organogenees – tekivad organid. 13. Millal võib embrüot nimetada looteks? Embrüot võib nimetada looteks, kui ta hakkab välja nägema oma liigi moodi, teise lootekuu lõpus 14. Millised organid ja organsüsteemid arenevad välja: entodermist, ektodermist, mesodermist? Sisemine looteleht ehk entoderm – seedenäärmed – maks, soole- ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; Välimine looteleht ehk eksoderm – kesknärvisüsteem ja meeleelundid. Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad, hingamisteede epiteel ja kopsud; Keskmine looteleht ehk mesoderm – skelett, lihased, kõik sidekoetüübid, kuse- ja suguelundid, ringeelundkond 15
Kujunevad välja taimede vegetatiivsete organite alged:idupung, idujuur, iduvars, iduleht. Millega lõpeb erinevate loomorganismide embrüogenees? Sünnimomendiga. Millises naise suguelundkonna osas moodustub kobarloode? Munajuhas ja emakas. Millised elundkonnad moodustuvad erinevatest lootelehtedest? 1.ektotermist: närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkoed, küüned, karvad, hammaste vaap. 2.mesotermist: tugi- ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. 3.entodermist: seede- ja hingamiselundkond. Kirjeldage blastotsüsti ja gastrula moodustumist inimese embrüogeneesis. Blastotsüst moodustub moorula rakkude ümberpaidutumisel. B on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta- koorioni. Hiljem kujuneb veel kaks sisemist lootkesta: allantois ja amnion. Gastrula areneb embrüoblastis
b) hiline - lisandub veel ka mesoderm (vahepealne) Rakukiht samastub õpikutes antud terminiga looteleht. Inimesel kujuneb gastrula välja 2-3 arengunädalal. Hiljemalt lõppeb 1. arengukuuga. Tähtus: gastrula rakukihid panevad paika tulevaste organite algmed. Ektodermist kujunevad 1. Närvisüsteem (nii kesk-, kui piirdeNS) 2. Naha pindmine kiht (mitte kogu nahk) 3. Naha moodustised (karvad, küüned, piimanäärmed) Entodermist arenevad 1. Hingamiselundkond 2. Seedenäärmed (maks, kõhunääre, soolenäärmed) 3. Kusepõis Mesotermist areneb kaalukam osa organismist 1. Luustik 2. Lihastik 3. Sidekoed 4. Veresooned 5. Kuse-, suguelundid, v.a põis 6. Naha alumised kihid Kõikidest rakukestadest areneb osa sisenõrenäärmeid. Inimesel tekib gastrula segatüübiliste muutuste tagajärjel, st rakud liiguvad ja paljunevad erinevatel viisidel. Rakkude eristumine embrüos
loomiku sisse tõmmata. Pärak on kombitsa- pärja kõrval (sellest sammalloomade sünonüüm Ectoprocta, vastandina kummarloomadele ehk Entoprocta). On erilisi, kaitseotstarbelisi linnuk- ja piugloomikuid. Hingamis-, ringe- ja erituselundeid pole, närvisüsteem on lihtne. Paljudel on väline lubitoes. Munad arenevad kas emaloomiku sees või vabalt; merelistel on planktilisi vastseid. Koloonialised kiirloomad: hõimkond Ainuõõssed: keha koosneb kolmest rakukihist: ektodermist ja entodermist, mille vahel paikneb mesoglöa. Neil on ainult üks õõs, mida nim. gastraalõõneks. Kõik ainuõõssed on veeloomad ja elutsevad üldjuhul meredes. Keha on radiaalsümmeetrilise ehitusega. Ainuõõssetel on võime moodustada kolooniaid, need on väga erineva kujuga, leidub nii kinnitunud kui ka ujuvaid kolooniaid. Üksikisendid esinevad kas polüübi või meduusina. Polüübi keha on enamasti silinderjas, ülemises otsas asetseb kombitsatest ümbritsetud suu.
annaabi.ee 
