Lõppkokkuvõttes hakkavad nad ka mõtlema erinevalt. Samas tekitab tööjaotus aga uut tüüpi solidaarust sellist, mis põhineb arusaamisel, et vaatamata erisusele on ühiskonna liikmetel üksteist vaja. Justkui nagu elav organism, kus kõik osad sõltuvad teineteisest. K. Marx oli suuresti mõjutatud eelnenud prantsuse valgustusfilosoofiast, saksa idealismist ja Hegelist. Peamiselt oponeeris ta eelnevate vaateid. võõrandumine (entfremdung) kauplemisel ei lähe kogu töö tasu mitte selle produkti tegijale, vaid kaupmehele või kapitalistile. Kapitalist aga ainult omab töötegemise vahendeid, aga ei tee tööd. Seega saab too ebaõiglaselt tasu. Marxi jaoks ei osale tootmisprotsessis inimene, kes vahetult ei töödelnud mateeriaga. Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö võõrandumine ka
majandusfilosoofia loomine (1843-1844). Ilmselgelt mõjutatud sotsialistide töödest, kuulutab välja töölisklassi ja filosoofia liidu. TÖÖ VÕÕRANDUMINE 1844 aastal "Pariisi käsikirjad", kus läheneb majandusteadusele filosoofiliselt: majandusteadlaste jaoks oli kaup inimtöö produkt. Me teeme tööd ja selle tagajärjel valmib produkt-kaup. Marxi jaoks aga toimub kauplemises produkti võõrandumine (Entfremdung). Miks nii? Lihtsalt öeldes, kauplemisel ei lähe kogu töö tasu mitte selle produkti tegijale töötajale, vaid kaupmehele, või kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistile. Kapitalist aga ainult omab töötegemise vahendeid, ega tee tööd. Seega saab ebaõiglaselt tasu, sest Marxil inimene, kes vahetult ei töödelnud mateeriaga (vaimutöö nt) ei osale tootmisprotsessis. See on oluline vahetegemine kui me hiljem räägime Gramscist. Kuna töö produkt
Verbesserung der Lage in Bitterfeld, und für diese setzt sich Monika Maron ein. Aber der Regierung ist die wirtschaftliche Lage ihres Landes und somit auch die Produktionssteigerungen wichtiger als das Wohlbefinden ihrer Bürger. Christoph Hein: Der fremde Freund (1982; die Novelle erschien in Westdeutschland 1983 unter dem Titel ,,Drachenblut"): Die Novelle ist eine Ich-Erzählung. Sie handelt von der alleinstehenden Ärztin Claudia, die in ihrem Leben in der DDR starke Entfremdung empfindet. Sie wirkt oftmals teilnahmslos und desinteressiert an den gesellschaftlichen Umständen. Beschrieben wird die Zeit mit ihrem Nachbarn Henry. Die Beziehung bleibt jedoch distanziert und kühl, eine ,,fremde Freundschaft". Henrys ironische Gelassenheit trifft auf Claudias Ängste und Frustrationen. Das Buch dokumentiert eine tiefgreifende Selbstverleugnung. Claudia ist innerlich von Problemen
seadused, lepingud, turusuhted, st. ebaisikulised suhted. Iseloomuliku ühiskonna erinevatele sfääridele: intiimne, poliitiline, turusuhete sfäär. # ka siin arengu idee: elaviku ,,koloniseerimine" süsteemi poolt. - vastavalt on palju kirjeldusi probleemidele, mida see muutus võib tekitada. Terminitest tähtsaimad 2: 1) Durkheim: anoomia (tal oli üleminekuolukord, Mertonil enam mitte) (oli juttu seoses normidega!); 2) Marx: võõrandumine (Entfremdung; alienation). Inimese tööjõust saab kaup (ostu ja müügi objekt) => ta võõrandub tööst, töö tulemuisest, teistest inimestest ja ka inimloomusest (kuna töö on inimloomuse osa) - mõlemat on kasutatud seoses erinevat laadi sotsiaalsete probleemidega. Oluline: viidatakse ,,häirele" inimese ja kollektiivi vahelises suhtes * kollektiiv ei ole võimeline tootma liikmete vahelist kokukuuluvust, solidaarsust, ,,sotsiaalset kapitali" (termini juurde tagasi hiljem).
· Üleminek kommunismile ja võõrandumismõistet kasutava majandusfilosoofia loomine (1843-1844). Ilmselgelt mõjutatud sotsialistide töödest, kuulutab välja töölisklassi ja filosoofia liidu. TÖÖ VÕÕRANDUMINE 1844 aastal "Pariisi käsikirjad", kus läheneb majandusteadusele filosoofiliselt: majandusteadlaste jaoks oli kaup inimtöö produkt. Me teeme tööd ja selle tagajärjel valmib produkt-kaup. Marxi jaoks aga toimub kauplemises produkti võõrandumine (Entfremdung). Miks nii? Lihtsalt öeldes, kauplemisel ei lähe kogu töö tasu mitte selle produkti tegijale töötajale, vaid kaupmehele, või kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistile. Kapitalist aga ainult omab töötegemise vahendeid, ega tee tööd. Seega saab ebaõiglaselt tasu, sest Marxil inimene, kes vahetult ei töödelnud mateeriaga (vaimutöö nt) ei osale tootmisprotsessis. See on oluline vahetegemine kui me hiljem räägime Gramcsist. Kuna töö produkt
annaabi.ee 
