A-Hepatiit ehk kollatõbi Maksakahjustusega kulgev nakkushaigus Peiteaeg 3-6 nädalat Sümptomid: › Iiveldus › Palavik › Valud Kollatõbi Nakatumine › Saastunud toit ja jook › Kontakshaigus Hoidumine › Vaktsiin Poliomüeliit ehk lastehalvatus Valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus Põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus Sümptomid: › 10-20 päeva palavik › Pea- ja seljaaju hallaine kahjustused › Halvatus Lastehalvatus Nakatumine › Kontakt nakatunuga › Piisknakkus › Toidu ja joogi kaudu Hoidumine › Ennetav vaktsineerimine Kasutatud materjalid https:// et.wikipedia.org/wiki/Lastehalvatus https://et
LASTEHALVATUS Maret Hobolainen Helen Kont 11. klass LASTEHALVATUS EHK POLIOMÜELIIT äge viirusinfektsioon iseloomustab sageli kesknärvisüsteemi kahjustus avaldub lõtvade halvatustena tekitajaks on polioviirus, mis kuulub enteroviiruste hulka AJALUGU polioviiruse tuvastasid 1908. aastal Austria arstid Karl Landsteiner ja Erwin Popper 20. sajandil oli poliomüeliit üks kardetumatest lastehaigustest 1950. aastatel välja arendatud vaktsiinid on aidanud epideemiaid vähendada NAKATUMINE nakkusallikaks on viirusekandja või haige inimene, kes eritab viirust roojaga ja ülemiste hingamisteede sekreediga tekitajad satuvad organismi sooletrakti või
Suurenenud krambivalmidus, ehk ärrituse korral vallandub krambihoog. Läkaköha- Nakkushaigus, mis kulgeb ägedate köhahoogudena ning mida põhjustab bakter Bordetella pertussis. Haigus levib õhkpiisknakkuse teel. Lisaks köhahoogudele võib esineda palavik, nohu, nõrkus/jõuetus, oksendamine, krambid hapnikuvaevusest, vilisev hingamine imikutel. Raviks antibiootikum Poliomüeliit- Lastehalvatus ehk poliomüeliit on valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus, mida põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus. Nakkusallikaks on viirusekandja või haige inimene, kes eritab viirust roojaga ja ülemiste hingamisteede sekreediga. 1-96% polioviirusega nakatunutest ei ole mingeid sümptomeid. Kerge vormi korral seljaaju ei ole nakatunud. Sümptomid ilmnevad 3-5 päeva pärast nakatumist. Sümptomiteks on palavik, väsimus, iiveldus, peavalu, gripilaadsed sümptomid, jäikus kaelas ja seljas, valu jäsemetes. Need sümptomid kaovad iseeneslikult keskmiselt kolme päeva jooksul
võib abi olla inimesele, kes plaanib minna reisile, kuna välja on toodud kõigi haiguste sümptomid ja tagajärjed. Olulist infot on internetis palju ja palju soovitusi, mida enne võiks teha ja mida reisil olles vältida. Üldjuhul on võimalik kõiki nakkushaigusi vältida tänu vaktsiinile või teatud juhtudel lihtsalt ennast kaitsta erinevate vahenditega. 3 POLIOMÜELIIT EHK LASTEHALVATUS Poliomüeliidi tekitajaks on enteroviiruste hulka kuuluv poliomüeliidi viirus ja haigus kulgeb kergematel juhtudel palaviku, pea-, kurgu- ja kõhuvaluga. Äge viirusinfektsioon, mida iseloomustab sageli kesknärvisüsteemi kahjustus, mis avaldub lõtvade halvatustena. Tagajärjeks on jäsemelihaste halvatus ja jätab liikumispuude. Võib tekkida ka hingamislihaste halvatus, mille tagajärjel inimene sureb.[5] Vaktsineerimise ära jätmine on ohtlik, sest 2008. aastal registreeriti maailmas üle 1600
sporaadiliselt nii laste kui täiskasvanute seas, vastsündinutel äkiline südamepuudulikkus, tsüanoos, tahhükardia, kardio- ja hepatomegaalia. Palavik, lööve, külmetusnähud. Viiruslik meningiit: äge palavikuga haigus, peavaluga, ajukelmete ärritusnähtudega, kuklakangestusega. Võib esineda lööve. Paraneb iseärasusteta, v.a. alla 1 aastased või entsefaliidiga patsiendid. Pikornaviirusmeningiidi puhangud iga suvi ja sügis. Diagnostika. Liikvor: polio- või enteroviiruste korral lümfotsütaarne pleotsütoos (25…500 rakku/mm3), neutrofiile liikvoris pole (bakteriaalse meningiidi korral on!), glükoositase normaalne või kergelt alanenud, valgutase normaalne või veidi tõusnud. Viiruse suhtes on liikvor harva positiivne. Kultuur: neelust võib polio kätte saada haiguse esimestel päevadel, roojast kuni 30 päeva, liikvorist harva. Coxsackie ja echo saab tavaliselt kätte kurgust ja väljaheitest infektsiooni ajal, tihti ka liikvorist
aktiivmudas suur. Peamised nitriti oksüdeerijad on Nitrospira-sarnased bakterid, keda ei ole seni suudetud kultiveerida. Aktiivmuda vanus on 5 kuni 15 päeva (aeg, mis mikroobid viibivad puhastis). Tõvestavate mikroobide arv väheneb aktiivmuda protsessi käigus. Selle põhjuseks arvatakse olevat konkurents, adsorptsioon, ärasöömine vibur -ja keriloomade poolt ja settimine. Salmonella, Shigella ja E. Coli arv väheneb 90-99% akt.muda protsessi käigus. Sarnaselt väheneb enteroviiruste arv, peamiselt adsorptsiooni tõttu aktiivmuda osakestele. Bakterikultuurid olmes Bakterikultuurid lokaalseks puhastuseks (ZEP Liquazyme, Bio Swab jne) Akvaariumi elustiku stabiliseerimine (JBL Denitrol jmt) Mikroob-sensoriga indikaatorid seires (kui vedelik sisaldab teatud aineid, mikroobid surevad) Silolisand (LALSIL CL jt.) Juuretised Biofiltrid septikutes, biopuhastid Probiootikumid jne. EUKARÜOODID EHK PÄRISTUUMSED ORGANISMID. PROTISTID. SEENED. EUKARÜOODID
Aktiivmuda vanus on 5 kuni 15 peva (aeg, mis mikroobid viibivad puhastis). Aktiivmuda mjutavad jrgmised tegurid: heitvee orgaanilise aine sisaldus, hapniku kontsentratsioon (opt. 0.5 0.7 mg/l). Tvestavad mikroobid. Tvestavate mikroobide arv vheneb aktiivmuda protsessi kigus. Selle phjuseks arvatakse olevat konkurents, adsorptsioon, rasmine vibur -ja keriloomade ning Bdellovibrio poolt ja settimine. Salmonella, Shigella ja E. coli arv vheneb 90-99% akt.muda protsessi kigus. Sarnaselt vheneb enteroviiruste arv, peamiselt adsorptsiooni tttu akt. muda osakestele. Aktiivmuda protsessi kineetika. Tegemist on lbivoolureaktorit meenutava ssteemiga. Oluline parameeter on toidu ja mikroorganismide suhe (F/M): heitvee org. aine (BHT) kogus kilogrammi Linna ssteemide kaudu kogutud heit-ja sademetevesi aktiivmuda kohta aeratsioonimahutis kogutakse tunnelkollektorite kaudu heitvee peapumplasse, kus toimub esmane mehaaniline puhastus. Peapumplast pevas. Tavaliselt F/M on 0.2-0.5 kg
nii immuunglobuliinid kui ka B-lümfotsüüdid ja esinevad rasked, peamiselt bakteriaalsed infektsioonid. Samas võivad aga kergemad antikehade puudulikkuse vormid, nagu IgA või IgG alaklasside puudulikkus, kulgeda ka asümptomaatiliselt. Nagu kõigi immuunpuudulikkuse vormide korral on anamnestilises andmetes esikohal sage nakkuste põdemine. Iseloomulikud on retsidiveeruvad bakteriaalsed infektsioonid, samuti enteroviiruste (polio, ECHO) põhjustatud nakkused. Kõige sagedamini on haaratud hingamiselundid: kõrva-, kurgu-, nina- ja neelupõletikud. Osal haigetest kaasnevad nakkustega allergianähud, autoimmuunsed või lümfoproliferatiivsed haigused. Antikehade puudulikkuse raskemate vormide korral täheldatakse proteinogrammis gammaglobuliini fraktsiooni langust. Immunoloogilistest uuringutest on põhiuuringud: immuunglobuliinide põhiklassid (IgG, IgA, IgM) IgG alaklassid
annaabi.ee 
