põletiku teket eksotoksiin A – tsütotoksiline, kudede invasioon proteaasid – kahjustavad kopsukudet, veresooni tüüp III sekretsiooni süsteem – tsütotoksiline, akuutne epiteelirakkude kahjustus, kudede kahjustus ja invasioon. Moodustab biofilmi – AB resistentsus siderofoorid – rauda siduvad molekulid, mis transpordivad raua rakku. 8. C. jejuni poolt põhjustatud haigused Lammastel abordid, koertel, kassidel, sigade, vasikatel enteriit, lindudel hepatiit, inimestel enterokoliit. Bakter on leitud sageli soolestikust kliinilistel tervetel loomadel ja lindudel. Sageli eraldatud piimast või toidust, mis on reostunud fekaalidega ja on suurimaks bakteri infektsiooni allikaks maades, kus tarvitatakse toorpiima. 9. C. jejuni virulentsusfaktorid kapsel – mikrokapsel või pindmised välised membraaniproteiinid saavutavad resistentsuse fagotsütoosile. kinnitumisfaktorid – fibronektiini siduv proteiin, lipoproteiin enterotoksiin tsütotoksiin
granulatsioonkude, mis aja jooksul muutub armkoeks 41. inflammatsioon – põletik • otiit – keskkõrvapõletik • lümfadeniit – lümfisõlmepõletik • apenditsiit – ussripikupõletik • dermatiit – nahapõletik • mastiit – rinnanäärmepõletik • entsefaliit – peaajupõletik • meningiit – ajukelmepõletik • müosiit – lihasepõletik • enterokoliit –peen/jämesoolepõletik • bronhiit – bronhipõletik • riniit – ninalimaskestapõletik • larüngiit – kõripõletik • arteriit – arteripõletik • flebiit – veenipõletik • vaskuliit – soonepõletik • gastriit – maopõletik • koletsüstiit – sapipõiepõletik • kardiit – südamepõletik • müokardiit – südamelihasepõletik • artriit – liigesepõletik • nefriit – neerupõletik •
kirurgiliste protseduuride ja ab-raviga pt-d. haigused. • Eksfoliatiivne dermatiit. Suured bullad või vesiiklid selge vedelikuga, kestendus 7-10 päeva pärast. Suremus sekundaarsest infektsioonist. Põhjuseks eksotoksiinid. Ei vaja S. aureuse spetsiifilist ravi, küll aga antibiootikumkatet sekundaarsete infektsioonide vältimiseks. • Stafülokokiline toidumürgistus. Sagedaseim! Inkubatsioon 4h, kiire kuluga: oksendamine, kõhulahtisus, palavikuta. Ab ravi ei vaja. Enterokoliit on SA poolt väga harv. • TSS. Tampoone kasutatavatel naistel. Lokaalsele kasvule järgneb bakterieemia, lööve, hulgiorganpuudulikkus, šokk. Suremus 5%. 90% täiskasvanutest TSST-1 vastased antikehad. • Lokaalsed nahainfektsioonid (võib kahjustada kõiki naha kihte): impetiigo (epidermise kahjustus), follikuliit, furunkel (karvafolliikli põletik koos ümbritseva koe kahjustusega), karbunklid (mitmed karvafolliiklid + subkutaanne kude),
· naha allergiahaigused o atoopiline dermatiit o nõgesetõbi o angioödeem · seedetraktiallergiad o IgE vahendatud o mitte IgE vahentatud. Esimesed on näiteks oraalne allergiasündroom, millega kaasneb huulte, suu limaskesta sügelus ja turje jmt, mao sooletrakti nähud, millega kaasneb oksendamine jmt. Teisteks on näiteks allergiline eosinofiilne ösofagiit, gastriit ha gastroeneriit, millega kaasneb kõhuvalu, oksendus jne, toiduvalgu enterokoliit ja proktiit, millega kaasneb kõhulahtisus ja veriroe, ja paljud teised. Anafülaksia on raske, generaliseerunud, mitut elundkonda haarav ülitundlikkusreaktsioon. Võibolla eluohtlik hingamisraskuse või järsust vererõhu langusest tingitud soki tõttu, kujuneb mõne minutiga, vajab kohest esmaabi. Toiduallergia on imikutel levinud, kuid vanusega sageli hakkavad taluma: lehmapiima 3 a vanuselt 7590%, muna 5 a vanuselt 57%, kala, maapähklit 15%
Alguses peale nakatamist on bakterid isoleeritavad verest, hiljem väljaheidetest. Iseloomulik on ka roosatäpilise lööbe teke rinnale ja kõhule. Aitab AB ravi. Pärast tüüfusest tervenemist võib inimene olla Salmonella kandja kuid või isegi enam. Kõhutüüfus on enam levinud vähe arenenud maades, kus vee puhastamisele ja toiduainete töötlemisele rõhku ei panda. Eestis 2003 aastal ei olnud kõhutüüfuse juhte. 2. Salmonelloos e. Salmonella-enteriit e. enterokoliit. Tekitavad S. typhimurium ja S. enteritidis. See on maailmas levinuim Salmonella-infektsioon. Bakterid esinevad sooleepiteelis (jäävad epiteelirakkudesse) ja verre ei tungi. Levivad fekaalidega saastunud toiduainete kaudu. Kui organismi satub piisavalt Salmonella typhimuriumi rakke, siis hakkavad nad sooles paljunema ja ca 12-24 tunni pärast ilmnevad külmavärinad, peavalu, kõhulahtisus, oksendamine, alakõhu krambid, palavik, mis kestavad 2-5 päeva.
silma sidekesta põletik; on naha allergiahaigused, milledeks on atoopiline dermatiit, nõgesetõbi, angioödeem; on seedetraktiallergiad, mida on nii IgE kui mitte IgE vahentatud. Esimesed on näiteks oraalne allergiasündroom, millega kaasneb huulte, suu limaskesta sügelus ja turje jmt, mao sooletrakti nähud, millega kaasneb oksendamine jmt. Teisteks on näiteks allergiline eosinofiilne ösofagiit, gastriit ha gastroeneriit, millega kaasneb kõhuvalu, oksendus jne, toiduvalgu enterokoliit ja proktiit, millega kaasneb kõhulahtisus ja veriroe, ja paljud teised. Anafülaksia on raske, generaliseerunud, mitut elundkonda haarav ülitundlikkusreaktsioon. Võibolla eluohtlik hingamisraskuse või järsust vererõhu langusest tingitud soki tõttu, kujuneb mõne minutiga, vajab kohest esmaabi. Toiduallergia on imikutel levinud, kuid vanusega sageli hakkavad taluma: lehmapiima 3 a vanuselt 75 90%, muna 5 a vanuselt 57%, kala, maapähklit 15%. Kuid samas võib kujuneda aeroallergeenide
annaabi.ee 
