Elemendi standardolekuks on olek (vorm), mis eksisteerib 1 atmosfäärilisel rõhul ja 25°C juures. CHNOPS Hapniku, lämmastiku, vesiniku standardolekuks on gaaside olekud. Süsiniku standardolekuks on grafiit, fosfori standardolekuks on valge kristalne olek, väävlil rombiline kristalne olek Me saame rääkida protsesside, reaktsioonide standardsetest entalpiatest, saame rääkida ka ainete moodustamise standardsetest entalpiatest H°f Standardsed entalpiad on toodud tabelites, arvutustes on tähtsal kohal Hessi seadus (vt. T. Tamme loengud ja harjutused) Kasutades tabelites toodud entalpiaid on võimalik arvutada soojusefekte n.ö. Ette, ilma, et ise eksperimente üldse teeks. Eksotermilised on sellised protsessid, kus H<0 Endotermilised on protsessid, kus H>0 Entroopia Kasutades mõlemat kasuteguri avaldist: Termodünaamika teine seadus: Kõikides protsessides entroopia kas jääb samaks või suureneb.
41 - 0.99 Kolde seinte tinglik saastumistegur - [1], tab. 4.8 - 0.6 20 Koldeekraanide keskmine k - 0,2÷0,65 0.6 efektiivsustegur 21 Leegi asenditegur2) M - [1], lk. 39 0,3÷0,5 0.45 22 Kolderuumi lubatud soojuserikoormus qv kW/m3 [1], tab. 4.6 100÷400 350 23 Gaaside entalpiad koldest lahkumise liigõhuteguril sõltuvalt temperatuurilt ha kJ/kg B1.2, tab. 2 (7÷60)103 adiabaatilise põlemistemperatuuri leidmiseks (5 suurust) B3.2. Kolde seinte pindala. Tulemused (Programmi "Kolle" väljatrükk). KOLDE SEINTE PINDALA ----------------------------------- ALG- JA ARVUTATUD ANDMED: OHU JA POLEMISPRODUKTIDE ENTALPIAD JA KYTUSE KYTTEVAARTUSED - KJ/M**3
H (aur)=Hm(g)-Hm(v)=-H(kondens) (v)-(t)=(tahk); (g)-(t)=(aur)+(sul) 13. Mida kirjeldab aine soojendamiskõver ja millest sõltub selle kuju? Soojendamiskõver kirjeldab graafiliselt aine (proovi) temperatuuri muutust, sõltuvalt talle antud soojuse hulgast. Kuju sõltub: 1) aine soojusmahtuvusest; 2)toimuvatest faasiüleminekuprotsessidest, kusjuures faasiülemineku ajal proovi temp ei muutu. 14. Leidke Hessi seaduse abil summaarne reaktsioonientalpia, kui osareaktsioonid ja nende entalpiad on antud. 15. Arvutage kütuse põlemisel vabanev soojus. Peab olema antud põlemisreaktsiooni entalpiamuut jne. 1 16. Arvutage standardne reaktsioonientalpia, kui osalevate ainete standardsed tekkeentalpiad on antud. Hr0=nHf0(saadused)-nHf0(lähteained) 18. Defineerige sidemeentalpia. Nimetage sidemeentalpia puudused. Reaktsioonientalpiat saab ka ennustada,
Kokkuleppeliselt neelduv soojushulk tähistatakse plussiga (see on süsteemi seisukohalt oletatavasti soodsam), eralduv miinusega. Sisuliselt on reaktsiooni soojusefekt reaktsiooni produktide ja lähteainete soojussisalduste e. entalpiate vahe püsival rõhul toimuva reaktsiooni puhul. Entalpia muutuste arvutamiseks võetakse aluseks standardolek, s.o. elemendi stabiilne olek temperatuuril 25 C ja rõhul 1 atm (101325 Pa). Kokkuleppeliselt keemiliste elementide entalpiad standardtingimusil on võetud nulliks. Ühendi standardne entalpia ( H ) on selle ühendi stabiilsetest elementidest tekkimise reaktsiooni 298 soojuseffekt kui lähteained ja produktid on ülaltoodud standardtingimusis (vt. ka näiteis toodud alternatiivset tekkeentalpiat vabadest aatomeist). Entalpia, entroopia ja vabaenergia (Gibbsi energia) on termodünaamilised funktsioonid, millega kirjeldatakse makroskoopiliste süsteemide olekut sõltuvalt
Kui süsteemi ruumala ei muutu ja paisumistööd ei tehta, siis on süsteemi koguenergiamuut võrdne süsteemile antud soojusega. Entalpiamuut soojusefekt konstantsel rõhul, soojusefekt on võrdne süsteemi entalpiamuuduga. Kui väiksem kui null siis on eksotermiline protsess, kui suurem kui null, siis on endotermiline Entalpia muut võrdub saaduste ja lähteainete entalpiate vahega: H = H(saadused) - H(lähteained) Ainete entalpiad ja reaktsioonide entalpiate muudud sõltuvad temperatuurist 1. Termodünaamika II seadus. Entroopia. Termodünaamika II seadus suletud süsteemis toimuvates soojuslikes protsessides saab entroopia ainult kasvada Temperatuuri kasvades entroopia suureneb Entroopia kasv DeltaS > 0 sulamine, aurustumine, lahustumine, temperatuuri tõstmine (intensiivistub osakeste liikumine), reaktsioonid, kus gaasiliste ainete hulk (maht, moolide arv) kasvab;
õ** °C kJ/(m3K) kJ/(m3K) kJ/(m3K) kJ/(m3K) kJ/(m3K) kJ/(m3K) 0 1,5998 1,2946 1,3059 1,4943 1,7747 1,3188 100 1,7003 1,2958 1,3176 1,5052 1,9338 1,3243 200 1,7873 1,2996 1,3352 1,5223 2,0807 1,3318 Ülesanne nr. 1 - lahendus Põlemisgaaside omadused: Õhu ja põlemisgaaside entalpiad: O2 % 4,5 CO2 entalpia kJ/kg 390 CO ppm 100 SO2 entalpia kJ/kg 0,00014 Katlast lahkuvate gaaside temperatuur °C 140 N2 entalpia kJ/kg 1612 Liigõhutegur 1,27 H2O entalpia kJ/kg 38
Al2O3 + 2KOH + 3H2O → 2K[Al(OH)4] kaaliumtetrahüdroksoaluminaat Võivad moodustuda ka aluminaadid kompleksaniooniga [Al(OH)5]2- ja [Al(OH)6]3- – LAHUSES Kuivas (kristallil.) olekus on aluminaadid koostisega MeAlO 2, MeAlO3, MeAl5O8 jt. (kuivatamisel eraldub aniooni koostisest vesi) Aluminaadid on vesilahustes dissotsieerunud: Na[Al(OH)4] Na+ + [Al(OH)4]- d) Peenestatud Al (pulber) reageerib kõikide metallioksiididega, mille tekke-entalpiad on Al2O3 omast väiksemad, nii et redutseerub vastav metall (ALUMINOTERMIA): näit. 3V2O5 + 10Al ( 6V + 5Al2O3 Aluminotermiliselt saadakse tehnikas Nb, Ti, W, Zr, lantanoide, Cr, Ba, Ca, V, Ta, Sr 3.3.1.3. Ühendid Ühendites (madaltemperatuursetes) eranditult Al3+ Oksiid ja hüdroksiid kuni üle Al(OH)3 500ºC γ-Al2O3 1200ºC α-Al2O3 looduses korund
annaabi.ee 
