Hopliit raskerelvastuses jalaväelane, võitles kinnises faalanksis, kandis suurt kilpi, kiivrit, turvistikku, säärekaitseid, relvadest peamine oda ja mõõk Kitoon kreeklaste riietus napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sagely vööga kinnitõmmatud riietus Koloonia kreeklaste rajatud emalinnast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula Oraakel ennustuskoht, enamasti pühamu, kus jumaluselt paluti vastest mingile küsimusele Polis Kreeka linnriik, oli küllalt väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest Strateeg Kreeka väejuht. Ateenas valiti alates a-st 501 e.m.a maaväe ja laevastiku juhtimiseks 10 strateegist koosnev kolleegium. Selle eesistujaiks olid kõik liikmed kordamööda ühe päeva
Jumalaga seotud kohad · Templid, mille juures paiknevatel altaritel toodi ohvreid jumalatele. Altariltapeti loom, enamasti veis, siga lammas või kits; tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar aga määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, enamasti vaagnaluu ja saba · Oraaklid (ennustuskoht Vana-Kreekas, kus küsijale anti jumala nimel vastuseid), kus jumalate tahet vahendas püütia (ennustaja preestrinna Apolloni templis Delfis); kuulsaim Apolloni oraakel Delfis Jumalatega suhtlemise viisid · Usupidustused, mille eesmärgiks oli kinnitada nii usku kui isamaa-armastust, st et nad olid religioossed ja riiklikud. Tuntuimad olid märtsis toimuvad dionüüsiad pidustused
Damoklese mõõk – ähvardav hädaoht Trooja hobune – sissesahkerdatud pahalane Prometheuse tegevus – heategu inimkonna hüvanguks Ikarose lend – kõrgelt kukkumine hooletuse tõttu Kuldvillak- kullast jääranahk Gordioni sõlm – probleemide pundar Moirad- saatusejumalannad Sireenid- laulvad neitsid merel Skylla ja Charybdis- kaks suurt võrdset ohtu oraakel – ennustuskoht, ennustaja muusad- kunstide kaitsejumalannad, 9 tükki Amatsoonid- meestevihkajad, naissõdalased Eepos, Homerose eeposed: loomise aeg, sarnased jooned, teemad, tegelased, näited. Eepos ehk lugulaul on enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, müütilistest või reaalsetest ajaloosündmustest. Kõige mahukam, olulisem teos rahva kultuuriloos. Homerose eeposed: Ilias ja Odüsseia. "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr.
grotti. obelisk ülalt ahenev, neljakandiline püramiidtipuga kivisammas, Vana-Egiptuses kasutati põhiliselt mälestussambana: suured vertikaalsed nurgeliste ja suunatud tippudega kivid, mida austati hardalt kui looduse jõu sümboleid. Renessansi kestel transporditi palju selliseid Itaaliasse Rooma leegioni vallutajate poolt ning neid kasutati taas - märgina erinevatest religioossetest paikadest. Oraakel 1) ennustuskoht, enamasti pühamu, kus jumaluselt paluti vastust mingile küsimusele; 2) ennustuskohas jumalalt saadud vastus; 3) ennustaja antiikajal. orangerie (pr. orange apelsin) oranzerii, apelsinikasvuhoone või tsitrusviljaliste aed, kus kasvatati ja eksponeeriti troopilist külmaõrna taimmaterjali, eriti apelsini ja sidrunit. Levis 16. saj Põhja- Euroopas, alates 17. saj barokist kujunes aia- ja pargikunstis iseseisvaks ansamblitüübiks.
Tihti olid usupidustuste osaks ka pillimängu-, laulu- ja spordivõistlused. 3.4. Ennustamine: Jumalate tahte väljaselgitamiseks kasutasid kreeklased endeid, mida loeti välja lindude lennust, ohvriloomade siseelunditest või muudest asjadest. Selle kõrval kasutati ka spetsiaalseid pühamuid, kus jumalatelt nõu küsiti (kr k manteion koht kus jumal õpetusi jagab; rohkem tuntud lad k väljend oraculum ennustus). Kuulsaim oraakel (ennustuskoht, ennustus ja ennustaja) asus Apolloni templi juures Delfis Kesk- Kreekas, kuhu linnriigid saatsid suuremate ettevõtmiste eel oma saadikud nõu küsima. Preestrinna, keda kutsuti püütiaks (legendi järgi tapnud Apollon seal lohemao Pythoni), andis edasi sõnumi, mille juuresviibivad preestrid vormisid värssideks ja Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer andsid edasi küsijale
Tihti olid usupidustuste osaks ka pillimängu-, laulu- ja spordivõistlused. 3.4. Ennustamine: Jumalate tahte väljaselgitamiseks kasutasid kreeklased endeid, mida loeti välja lindude lennust, ohvriloomade siseelunditest või muudest asjadest. Selle kõrval kasutati ka spetsiaalseid pühamuid, kus jumalatelt nõu küsiti (kr k manteion koht kus jumal õpetusi jagab; rohkem tuntud lad k väljend oraculum ennustus). Kuulsaim oraakel (ennustuskoht, ennustus ja ennustaja) asus Apolloni templi juures Delfis Kesk- Kreekas, kuhu linnriigid saatsid suuremate ettevõtmiste eel oma saadikud nõu küsima. Preestrinna, keda kutsuti püütiaks (legendi järgi tapnud Apollon seal lohemao Pythoni), andis edasi sõnumi, mille juuresviibivad preestrid vormisid värssideks ja Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer andsid edasi küsijale
kaunitari lahkumise järel Olümposele kasvatas isa poega üksi; Aphrodite aitas pojal põgeneda põlevast Troojast; ta suundus isa, poja ja poja ammega Itaaliasse (tema naine läks põlevast Troojast põgenemisel kaduma); roomlased pidasid teda oma legendaarseks esiisaks, täpsemalt tema poja Juliuse järgi nime saanud Juliuste suguvõsa esivanemaks; Julius Caesar ja tema kasupoeg Octavianus (hilisem keiser Augustus) kasutasid seda põlvnemislugu oma võimuideoloogia huvides 2 oraakel 1) ennustuskoht, enamasti pühamu, kus ennustusjumal Apollonilt paluti vastust mingile küsimusele 2) ennustuskohast sibüllilt saadud vastus 3) siin: ennustaja, ettekuulutaja; kreeklaste kõige kuulsam oraaklikoht oli Delfi; naisennustaja (nõid), kes oraaklikohas ekstaasi seisundis ennustas oli SIBÜLL; tema segaseid ennustusi seletas lahti vastav tarkade nõukogu 3 Kalypso kreeka mütoloogias nümf, Atlase tütar, kes elas muinasjutulisel Ogygia saarel; ta pidas kinni Odysseust
annaabi.ee 
