Samuti on oluline regulaarne tervisekontroll terves firmas, kõigil töötajatel. Tervisekontrolli käigus mitte ainult ei kontrollita tervislikku seisundit (näiteks vererõhu mõõtmine, silmanägemine jne), vaid ka ravitakse ja soodustatakse töötaja tervise hoidmist, saades korraliku ravi või piisavat puhkust. Rahvastiku tervise parandamiseks tuleb esmalt arendada tervishoidu ning viia see patsientidele lähemale, parandades ligipääsu teenustele. Olemas peaks olema rohkem ennetuslikke ja edenduslikke teenuseid,kasutades nii personaalseid kui rahvastikupõhiseid lähenemisi tervisesüsteemile. Inimestel peaks olema võimalus saada arstiabi võimalikult kiiresti ning efektiivselt. Samuti on seoses vähese palgaga Eestis puudus rahvatervise funktsioone täitavatest tervishoiutöötajatest.
aastal vastu Säästva arengu seaduse, mis paneb paika eelkõige looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. Sellele tuginedes koostati 1997 a Eesti keskkonnastrateegia, mille uuendatud variant Eesti keskkonnastrateegia 2010 valmis 2005 aastal. Selle põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii, et ei kahjustaks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Strateegias eelistatakse ennetuslikke meetmeid, sest loodukahjulike tagajärgede kõrvaldamine on tunduvalt kulukam. Loodussäästliku arengu kohustatakse tootjat tasuma keskkonna kasutamise eest ning hüvitama kõik kahjustuste kõrvaldamisega seitud kulud. Tootja vastutab ka oma toodangu jäätmete kokkukorjamise, ümbertöötamise ja taaskasutuse eest. Olulisel kohal on ka Århusi konventsioon, mille eesmärk on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. Konventsioon sätestab
tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. Rahvusvaheliselt tunnustatud säästva arengu põhimõtted on järgmised: keskkonnahoidlikkuse põhimõte-mõjutada majanduse arengut ja inimeste tegutsemismotiive keskkonda säästvas suunas ning kehtestada keskkonnapiiranguid · ennetuspõhimõte- eelistada profülaktilis-ennetuslikke meetmeid, mis on tagajärgede likvideerimisest vähem kulukas, kuid tulemusrikkam · ettevaatuspõhimõte- mitte lubada tegevusi, kuni kavandatava tegevuse võimalik kahjulik keskkonnamõju pole selge · strateegilise integreerituse põhimõte- lülitada keskkonnaaspektid kõigi eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiatesse · õigusliku läbivuse põhimõte- arvestada keskkonnaaspekte kõigis majandus- ja sotsiaalsfääri reguleerivates õigusaktides
aastal vastu Säästva arengu seaduse, mis paneb paika eelkõige looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. Sellele tuginedes koostati 1997 a Eesti keskkonnastrateegia, mille uuendatud variant Eesti keskkonnastrateegia 2010 valmis 2005 aastal. Selle põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii, et ei kahjustaks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Strateegias eelistatakse ennetuslikke meetmeid, sest loodukahjulike tagajärgede kõrvaldamine on tunduvalt kulukam. Loodussäästliku arengu kohustatakse tootjat tasuma keskkonna kasutamise eest ning hüvitama kõik kahjustuste kõrvaldamisega seitud kulud. Tootja vastutab ka oma toodangu jäätmete kokkukorjamise, ümbertöötamise ja taaskasutuse eest. Olulisel kohal on ka Århusi konventsioon, mille eesmärk on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele
mitmesugused orgaanilised ühendid, osa olmekeemia tooteid, paljud ravimid) ja füüsikalisteks (kiirgused; röntgen- ja ultraviolettkiirgus radioaktiivne kiirgus). 2.millised on keskkonnastrateegia 2010.aasta põhimõtted. Põhimõtted Sisu lühikirjeldus keskkonnahoidlikkuse põhimõte:Mõjutada majanduse arengut ja inimeste tegutsemismotiivekeskkonda säästvas suunas ning kehtestada keskkonnapiiranguid Ennetuspõhimõte: Eelistada profülaktilis- ennetuslikke meetmeid, mis on tagajärgedelikvideerimisest vähem kulukas, kuid tulemusrikkam Ettevaatuspõhimõte: Mitte lubada tegevusi, kuni kavandatava tegevuse võimalikkahjulik keskkonnamõju pole selge. Strateegilise integreerituse põhimõte:Lülitada keskkonnaaspektid kõigi eluvaldkondade jamajandussektorite arengustrateegiatesse Õigusliku läbivusepõhimõte:Arvestada keskkonnaaspekte kõigis majandus- ja sotsiaalsfäärireguleerivates õigusaktides
Vahel kasutatakse ka terminit mikroergonoomika (microergonomics). Hoopis laialdasemalt kui varem uuritakse käesoleval ajal kodust tööd. Ergonoomika seisukohalt pole põhimõttelist erinevust, kas uuritav töötab ametiasutuses või kodus, kas ta istub kontoris või oma elutoas, kus ta mõtleb. Sellega seoses on kujunemas koduse töö ergonoomika. Oluline ergonoomika valdkond on terviseergonoomika, mis käsitleb tervise kindlustamise optimeerimist, hõlmates süsteemselt ennetuslikke meetmeid. Lähem analüüs näitab, et kulutuste efektiivsus ennetuslike meetmete puhul erineb tuhandeid kordi, mille tõttu on palju võimalusi olukorda parandada kulutusi suurendamata. Tekivad terviseergonoomika keskused kõrgkoolides (nt Suurbritannias). Terviseergonoomika on seotud haiglaergonoomikaga (hospital ergonomics), mis tegeleb haigla organisatsioonilise disainiga, mööblidisainiga, haigla töötajate tervisega ja haiguste ennetamisega, teenindamise kvaliteediga