Siis meeitab ta kangelase jahile. Kui väsinud rüütlid relvadeta allikale joomalähevad, tapab Hagen reetlikult Siegfriedi. Siegfriedi surm on ,,Nibelungide laulu" üks dramaatilisemaid episoode. Hiljem röövib Hagen leselt Nibelungide aarde ja peidab selle Reini põhja. Eepose teine osa käsitleb Kriemhildi kättemksu. Vendade survel peab ta uuesti abielluma, seekord hunnide võimsa valitseja Etzeliga. Burgundi kuningas kutsutakse hunnide juurde külla. Halbadest ennetest hoolimata ta lähebki suure kaaskonnaga, kelle hulgas on ka Hagen. Kriemhildi Ässitusel puhkeb peasöögi ajal tüli, mis lõpeb kohutava tapatalguga. Kõik burgundi kangelased hukkuvad, viimasena Hagen, kes piinamisest hoolimata ei avalda Nibelungide aarde peidupaika. Kui selgub, et kõiges on süüdi Kriemhild, tapab vana väepealik Hildebrant ka tema.
· Kindlat väge ei olnud Kangelaseepika · Assüüria ajal moodustasid kuningad elukutselise armee. · "Gilgames" · 3 väeliiki: kaarikud, soomustatud ratsavägi ja jalavägi · kujunesid kindlad eepilised teemad ja lemmikkangelased Kiilkiri Teadus · Koguti andmeid (nimekirjad valitsejatest, ennetest jne) · Suhtusid vallutatud riikide kultuuri ja kommetesse lugupidamisega, · Matemaatikas kasutati 60nendsüsteemi võtsid üht-teist neilt üle. · Osati arvutada ruut ja kuupjuurt · Kiilkiri kohadati pärsia keelele · Taevavaatlusi tehti ka ajaarvamiseks · Valitses suurkuningas, keda toetasid õukondlased
Kirjas kästi selle toojad, s. o Rosencranz ja Guildenstern hukata. Hamlet peab seda silmakirjalikele pugejatele parajaks palgaks. Hamlet kahetseb tüli Laertesega . Õukondlane Osric, kes on igal hetkel valmis isandatele järele kiitma, teatab Hamletile, et kuningas on suure kihlveo sõlminud Hamleti ja Laertese vehklemiskunsti peale. Hamlet on vehklemist pidevalt harjutanud ja nõustub turniiril vehklema. Ta ütleb küll Horatiole, et tunneb südames halba tunnet, kuid peab auasjaks ennetest üle olla. Laertes ja Hamlet lubavad teineteisele enne võistluse algust sõprust. Võetakse mõõgad ja Laertes võtab nürimata ja mürgitatud otsaga relva. Ka peekrid tuuakse lauale. Kuninganna tahab juua Hamleti jaoks valmis pandud peekrist, kuid kuningas keelab teda. Kuninganna joob siiski. Laertes riivab Hamletit, see näeb, et mõõk on nürimata ja surub Laertesele pihku oma mõõga, võttes endale Laertese oma. Nüüd haavab Hamlet Laertest. Kuninganna kukub kokku
Hagen leset Nibelungide aarde ja peidab selle Reini põhja. Eepose teine osa 7. Rüütliluule käsitleb Kriemhidi kättemaksu. Vendade survel abiellub ta uuesti, seekord hunnide Trubaduuride luule Lõ-Prantsusmaal, kus võimsa valitseja Etzeliga. Burgundi ristusid mitmete kultuuride mõjud (Itaalia kuningas kutsutakse hunnide juurd = antiikaeg ning araablaste Hispaania) ja õhtusöögile, kuhu ta halbadest ennetest valitses rüütlite aumeelsus ja naisõigused hoolimata läheb koos Hageniga. Võeti kasutusele riim (varem harv näht) Kriemhildi ässitusel puhkel peosöögi ajal Armastus ja naiste ülistamine tüli, mis lõpeb kohutava tapatalguga, kus Luule haakus muusikaga - enamasti esitas kõik burgundia külalised, Hagen neid siiski zonglöör kaasaarvatud, hukkuvad. Lõpus tapetakse Kaunikõlaline ka Kriemhild.
Kirj. peamiselt deklamaatorlikus stiilis, määratud lugemiseks. Vanakreeka traagikute süzeed, ent omapäraselt töödeldud. S valis sellised süzee, mis andsid talle rohkem võimalusi kannatuste, kirgede, võitluste kujutamiseks; kangelased tugevad, pürgivad eesmärgi poole. Keskseks tegelaseks tihti türann. Trag-idesse on kuhjatud igasugu õudusi, pateetilisi monolooge või pikki kõnesid, räägitakse veristest roimadest, ennetest, ilmuvad viirastused, surnute varjud. Tapmised laval. Tragöödiad: ,,Phaedra" (kuningatar avaldab armastust kuningapojale), ,,Thyestes (nimitegelane armub oma venna Atreuse naisesse ja Atreus maksab vennale kätte, tappes ta lapsed), ,,Märatsev Hercules" (Euripidese oma), ,,Agamemnon, ,,Troojalannad", ,,Foiniiklannad", ,,Hercules". Õel, vaimukas satiir: ,,Kõrvitsaks muundumine" (suunatud keiser Claudiuse vastu.) Viimases
Teadus Mesopotaamias, nagu Egiptuseski, oli teadus praktiliselt tarvilike teadmiste ja võtete kogumisega. Siiski võib Mesopotaamias näha teadmiste hankimist ka huvist teadmise enda vastu. Mesopotaamia õpetlased (enamus neist võrsus preestrite hulgast) pöörasid suurt tähelepanu andmete üksikasjalikule väljaselgitamisele ja kirjalikule ülestähendamisele. Nii moodustusid ulatuslikud nimekirjad võõrastest maadest, muistsetest valitsejatest, mitmesugustest ennetest, taevastest nähtustest, arvudest jne. Teoreetilisi üldistusi nende põhjal aga ei tehtud. Aastatuhandete vältel sujuvalt arenenud teadus saavutas oma haripunkti alles Uus- Babüloonia riigi ajal või isegi pärast seda. Suhteliselt kõrgelt oli arenenud matemaatika. Meie ajani on säilinud mitmeid matemeetiliste ülesannete kogusid Arvutamisel kasutati 60- süsteemi, mis tänapäevani käibel nii nurkade mõõtmisel kui ka kella puhul. Arvude
annaabi.ee 
