............................................................................... 6 Inimese eksistentsi eripära.......................................................................................................... 7 Inimese vastustus oma eksistentsi eest....................................................................................... 9 Viited ilmutusele.....................................................................................................................9 Viited ennetele...................................................................................................................... 10 Viited sisetundele..................................................................................................................10 Nõu küsimine ....................................................................................................................... 11 Inimese mahajäetus.............................................................................
talupoegkonna huve ega meeldinud Rooma rahvakoosolekule, sest Rooma talupoegkond ei tahtnud jagada oma eesõigustatud seisundit itaalikutega. Seda nähes võttis Gaius ise oma seadusprojekti tagasi. Kuid 121. aastaks ei valitud teda enam rahvatribuuniks. Nüüd läksid aristokraadid üle avalikule ründamisele. Rahvakoosolekul tõsteti üle Gracchuse poolt asutatud Aafrika koloonia kaotamise küsimus. Seejuures vihjati mitmesugustele ebasoodsatele ennetele, mis takistavat koloonia sutamist. Selle küsimuse arutamise päevaks kuulutas senat välja sõjaseisukorra. Gaius oma poolehoidjatega vallutas osa linna, kuid konsul paiskas talle vastu suured relvastatud jõud ning peale lühikest võitlust aeti ülestõusnud laiali. Kokkupõrke aegu nikastas Gaius endal jala ja tahtmata vaenlaste kätte sattuda, käskis orja teda surmata. Vaenlased ei jätnud rahule isegi Gaiuse laipa, millel raiuti pea otsast; laip heideti Tiberisse
Näiteks: Apolloni märk enne sõda, et troojalased võidavad sõja. Poseidoni tänamine merel hea ilma eest. Tundus samuti, et troojalaste hulgas oli isik, kes ei uskunud vist eriti jumalatesse ja selleks oli Hektor. Ta uskus rohkem inimestesse ja sõdalastesse. Kreeka näited: Apolloni templi rüvetamine. Jumalate templid olid väga olulised. Jumalatesse usk oli minimaalne, vaid siis, kui juba miskit ära toimus ehk ei toetatud jumalate uskumustele ja ennetele (Agamemnoni pöördumine Zeusi poole, kui ta mainis, et teeb troojalaste müürid maatasa). 2. Millistest motiividest ajendatuna ja mis eesmärkidel sõdivad järgmised tegelased: Menelaos, Agamemnon, Odüsseus, Hektor, Paris, Priamos, Patrokles. Menelaose sõdimise ainsaks eesmärgiks naine Helena tagasi saada, sest Paris (Trooja prints) röövis tema Helena. Agamemnoni sõdimise põhjuseks oli see, et ta soovis vallutada terve Väike-Aasia ning
Martin Heidegger (1889-1976), prantsuse fil Albert Camus (1913-1960) ning Sartre ise- Mõlemat suunda ühendab veendumus, et inimese olemasolu erineb asjade olemasolust. Vahe on selles, et inimese olemine eelneb tema olemusele, aga asjade olemus eelneb nende olemisele. Inimene on see, kelleks ta end ise teeb eksistentsialismi põhimõte. (inimene ei ole asi). Vastutuse eest põgenemise võtted: viited ilmutusele mitte keegi ei saa inimest päästa tema enda eest; viited ennetele ei vabasta mingid ended meid valikutest ega neist tulenevast vastutusest; viited sisetundele inimene ei leia iseendas midagi kindlat; nõu küsimine enesepettus, sest me valime, kelle käest nõu küsida, kuidas nõuannet tõigendada ja kas seda nõu üldse kuulda võtta. Inimene on maha jäetud: tal ei ole mingeid kindlaid tugipunkte (nt. väärtusi), mida võiks aluseks võtta. Sartre nõustus sellega, et kui Jumalat ei ole, siis on kõik lubatud
Sokrates avastas, et inimesed peavad end targaks seda tegelikult olemata. Inimene, kes saab olla veidigi kasulik ei pea tähtsaimaks elu ja surma küsimust. Sokrates ei häbene oma tegusid- võrdleb end Trooja sõja kangelastega. Oma kohale rivis pead sa ka jääma, hoolimata surmast. Jumal on Sokratesele koha kätte näidanud, teinud ül-iks tegeleda filosoofiaga, elada ja järele katsuda nii end kui ka teisi. S. ei toh karta, kuna siis ta ei kuuletuks ennetele, teeks end ilmaasjata targaks. Surma kartmine oleks kujutlemine, et oled tark. Ei kartnud surma, pidas vastupanu olulisemaks. Kohtus ei tohi surmale mõelda, surma eest on kerge põgeneda erinevalt rikutusest. Pidas surma hüveks (hinge ümberasendumine). Uskus, et tema saatuse eest hoolitsetakse. 26. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile? Proosa on hilisantiikkirjanduses silmapaistval kohal, ent peeti teiejärguliseks. Tähtsamad Rooma ajajärgu
annaabi.ee 
