Musta pilvede alla Hirmsasti kärgatab Nõnda on jooksmas laulu Ilus tuline oja Nii kui valguse allikas Seisab austatud laulja Oma venndade keskella Kärgatab pikne Ja metsad on vait Laulja on tõstamas Oma hääle valamas Suusta laulu kaste Ja tema ümber Vait kui mere kaljud Rahvad on kuulemaies. Koidula Miks sa nutad Miks sa nutad, lilleke, Nupud sul täis pisaraid? Kas sa rasket hingevalu Hellake ka tunda said On sull eesti pind ka rääkinud Vaikne öö sull teada annd Ennemuistsest rõõmupõlverst Kadunud õnnest paljatand Tõsta pead õikekene Koit on saanud isandaks Oma terad hiilgavat saadab Et nad nutu kuivataks Kui ta lõunavalgust puistab Üle õitseva eestimaa Oh kuis tahame tall tänu Õis siis vastu õhata
Selle ajalookäsitluse mõju on tunda Koidula luules: Mu isamaa nad olid matnud sind raske, musta kattega. (,,Mu isamaa nad olid matnud") Isamaalaulik pöördub lillekese poole: On sull` Eesti pind ka rääkind, vaikne öö sull` teada ann`d ennemuistsest rõõmupõlvest, kadund õnnest pajatand? Tõsta pead, õiekene! Koit on saanud isandaks! Oma terad hiilg`valt saadab, et nad nutu kuivataks! (,,Miks sa nutad?") Lydia Koidula abielu (1873) viis ta kaugele armsast isamaast. Oma kodumaaigatsust
kujundaja Kätlin Tischler. Näitusel kasutati ka Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Raadio Fonoteegi, Rahvusarhiivi Filmiarhiivi, Eesti Rahva Muuseumi , „Eesti rahvaluule antoloogia“ ja Tartu kunstimuusumi helisalvestisi, fotosid ja videoid. Näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis" saab põhiliselt mõista nii pildi kui ka helikeeles. Näitus uurib, kuidas muusika ja helid on mõjutanud Eesti modernistlikku visuaalkultuuri alates ennemuistsest regilaulude ajastust kuni moodsa ja lärmaka kohvikukultruuri ning džässiajastu abstraktsuseni. Näitus rändab läbi ajastute ning emotsioonide puudutades nii ürgset Kalevipoega, maastikke, mõõdukust,vaikust, melanhooliat, värvide helikeelt kui ka džässiajastu ebakõla. Näituselt leiab erinevate kunstnike ja muusikute töid, pildimaterjali ning ka tsitaate. Valisin endale Kondrad Mägi töö "Pühajärv". Mägi on Eesti kunstiajalukku jäänud ühe
kogumikust ,,Waino-lilled": Miks sa nutad? Miks sa nutad, lillekene, nupud sul täis pisaraid? kas sa rasket hingevalu, hellake, ka tunda said? On sull' Eesti pind ka rääkind, vaikne öö sull' teada ann'd ennemuistsest rõõmupõlvest? Kadund õnnest pajatand? Tõsta pead, õiekene! Koit on saanud isandaks! Oma terad hiilgavalt saadab, et nad nutu kuivataks! Kui ta lõunavalgust puistab üle õitsva Eestimaa,
" 1867. aasta 6. jaanuaril, nn kolmekuninga päeval, andsid "Vanemuise" koorid Maarja kirikus kontserdi eesti kogudusele uue Peetri kiriku ehitamiseks. Kontsert sai tunnustavaid arvamusi, mille järel "Vanemuine" otsekui vabanes sidemeist selle kirikuga ja "kiriku koorilaulu pea hoolekandmisest" koorilaulu kasuks, "mis iga inimene hää meelega võib kuulda ja laulda." Algas kooridele ilmalike laulude otsimine. Koidula luulekogumikud " elustavad rahvas mõtted ennemuistsest rõõmupõlvest ja kadunud õnnest, meenutab, et "tasa käib muistne jutt veel üle maa; kuis enne prii su rahvas olnud" Siiski koosnes esimeste laulupidude kava peamiselt saksa teisejärguliste heliloojate liedertafellikest paladest. Domineerisid niisugused nimed nagu J. H. Stuntz, A. Häser, K. Kreutzer, F. Abt jt, kusjuures pooled laulud olid vaimulikud. Kaks kuud enne 1869. aasta laulupidu andis C. R. Jakobson omal kulul välja
jaanuaril, nn kolmekuninga päeval, andsid "Vanemuise" koorid Maarja kirikus kontserdi eesti kogudusele uue Peetri kiriku ehitamiseks. Kontsert sai tunnustavaid arvamusi, mille järel "Vanemuine" otsekui vabanes sidemeist selle kirikuga ja "kiriku koorilaulu pea hoolekandmisest" koorilaulu kasuks, "mis iga inimene hää meelega võib kuulda ja laulda." Algas kooridele ilmalike laulude otsimine. Koidula luulekogumikud "Vainulilled" (1865) ja "Emajõe ööbik" (1866) elustavad rahvas mõtted ennemuistsest rõõmupõlvest ja kadunud õnnest, meenutab, et "tasa käib muistne jutt veel üle maa; kuis enne prii su rahvas olnud". Vaata lisa 2. (4) 4. Esimese laulupeo tähtsus Esimene Eesti üldlaulupidu tõstis eestlaste rahvustunnet . Samuti andis suure hoo kooriliikumisse. Võib öelda, et I üldlaulupidu edendas kõiki kultuurivaldkondi ning see tõstis maal huvi seltside vastu. Ning kõige tähtsam on see, et I Eesti üldlaulupidu pani aluse üldlaulupidudele Eestimaal. 5
jaanuaril, nn kolmekuninga päeval, andsid "Vanemuise" koorid Maarja kirikus kontserdi eesti kogudusele uue Peetri kiriku ehitamiseks. Kontsert sai tunnustavaid arvamusi, mille järel "Vanemuine" otsekui vabanes sidemeist selle kirikuga ja "kiriku koorilaulu pea hoolekandmisest" koorilaulu kasuks, "mis iga inimene hää meelega võib kuulda ja laulda." Algas kooridele ilmalike laulude otsimine. Koidula luulekogumikud "Vainulilled" (1865) ja "Emajõe ööbik" (1866) elustavad rahvas mõtted ennemuistsest rõõmupõlvest ja kadunud õnnest, meenutab, et "tasa käib muistne jutt veel üle maa; kuis enne prii su rahvas olnud". Repertuaar Siiski koosnes esimeste laulupidude kava peamiselt saksa teisejärguliste heliloojate liedertafellikest paladest. Domineerisid niisugused nimed nagu J. H. Stuntz, A. Häser, K. Kreutzer, F. Abt jt, kusjuures pooled laulud olid vaimulikud. Kaks kuud enne 1869. aasta laulupidu andis C. R. Jakobson omal kulul välja kogumiku "Wanemuine Kandle Healed I", mis
annaabi.ee 
