elusündmused näiteks abieluprobleemid, tööprobleemid jne. Tööstressi tegureid võib jaotada nelja rühma: ülesannetega seotud (seotud selle konkreetse tööga), füüsilised( töö keskkonnaga seotud), rollinõuded( see osa, mida inimene asutuses täidab), inimestevahelised suhted( hõlmab kõiki, kellega tööalaselt suheldakse). Millised võivad olla stressi tagajärjed? Esineda võivad individuaalsed tagajärjed, tihti ilmnevad need ennastkahjustavas käitumises. Näiteks inimene ei söö korralikult, hakkab rohkem suitsetama või uputab oma mured viinaklaasi, võib muutuda vägivaldsemaks, sagenevad ka mitmesugused õnnetused. Psühholoogilisteks tagajärgedeks on depressioon, unehäired või seksuaalprobleemid, võib ka kujuneda õpitud abitus. Siis ta tajub, et olukord pole tema kontrolli all, ja loobub initsiatiivist, leides sellele enda silmis mingi muu
Madal enesehinnang, Lähieesmärk: Julgusta patsienti 1. Kuu möödudes on mis on tingitud Patsient tunneb rääkima oma vähenenud patsiendi probleemsetest ennast vajalikuna lootusetuse mõtetest. lootusetuse mõtted lähisuhetest, ning mis väljendub Kaugeesmärk: Julgusta patsienti 2. Kolme kuu lootusetuse motets ja Patsient suudab luua leidma endas möödudes tunneb ennastkahjustavas lähisuhteid positiivseid külgi patsient ennast teiste käitumises. jaoks vajalikuna Selgita patsiendile psühhoteraapia 3. Nelja kuu vajadust möödudes suudab patsient luuda
keskkonnas või situatsioonis. 2. Emotsioonidel- põhinev: meie võimuses pole olukorda muuta, kuid stressiga toimetulekuks võime muuta oma tõlgendust olukorrale ja õppida toime tulema tunnetega. 3. Aktsepteerimisel põhinev: olukorrad, mida me muuta ei saa ja mille üle puudub ka emotsionaalne kontroll ning kus peame keskenduma vaid sellele, et stress lihtsalt üle elada. Stressi Tagajärjed: Individuaalsed tagajärjed. Tihti ilmnevad need ennastkahjustavas käitumises Psühholoogilised tagajärjed. Sageli on nendeks depressioon, unehäired või seksuaalprobleemid. Ta tajub, et olukord ei ole tema kontrolli alla ja loobub initsiatiivist. Stressi tekitatud tunnetushäirete korral võib inimesel olla raskusi oma mõtete loogilise väljendamisega. Õnnetuses minetavad nad sageli igasuguse loogilise mõtlemise võime. Stress mõjutab südame kõrval ka teiste oluliste elundite tööd. Aktiveeritakse aju vanim osa, mis,
nooremate õpilaste vahel sidemed ja toetamine. Õpetajates tuleb arendada konfliktilahendamise oskust, et jõuda noorte mõistmiseni. Vajalik on grupitunde ja meie-tunde loomine. Initsiatiiv peaks olema õpilasesindustel ja õpetajatel (2, 4). 2.2 Stressi tagajärjed Eustress võib põhjustada energiasööstu ja entusiasmi, tugevdada motivatsiooni. Distressi tagajärjed võivad olla aga rängad ja seda nii individuaalsel tasandil kui ka koolis. Individuaalsed tagajärjed ilmnevad tihti ennastkahjustavas käitumises. Inimene ei söö korralikult, hakkab rohkem suitsetama või uputab oma mured viinaklaasi. Ta võib muutuda vägivaldsemaks, sagenevad ka mitmesugused õnnetused. Psühholoogilisteks tagajärgedeks on depressioon, unehäired või seksuaalprobleemid, samuti võib inimesel kujuneda õpitud abitus. Ta tajub, et olukord pole enam tema kontrolli all, ja loobub initsiatiivist, leides sellele enda
Nad võivad kergesti tülli sattuda. B-tüüpi isikud Neil puuduvad A-tüüpi isiksuse jooned Nad ei tunne vajadust avaldada teistele inimestele oma saavutustega muljet, kui olukord seda ei nõua Nad võivad töötada suurema sunnita ja puhata süümepiinadeta Nad mängivad selleks, et lõõgastuda ja et oleks lõbus, mitte selleks, et demostreerida enda paremust 5.6 Stressi tagajärjed Individuaalsed tagajärjed- tihti ilmnevad need ennastkahjustavas käitumises. Inimene ei söö korralikult, hakkab rohkem suitsetama või jooma. Ta võib muutuda vägivaldsemaks, sagenevad ka mitmesugused õnnetused. Psühholoogilisteks tagajärgedeks on depressioon, unehäired või seksuaalprobleemid, samuti võib inimesel kujuneda õpitud abitus. Stressi tekitatud tunnetushäirete korral võib inimesel olla raskusi oma mõtete loogilise väljendamisega. Negatiivse stressi individuaalsete tagajärgede hulka kuulub ka psühhosomaatilised haigused. Nende