järelmaitsega Gewürztraminer teravamaitseline sort, vürtsika roosi, ingveri ja greipfruudi aroomiga, annab täidlaseid, veidi õliseid veine, rikkaliku troopiliste puuviljade aroomi ja pika vürtsika järelmaitsega Grüner Veltliner Austria levinuim valge sort, veinid on kuivad, mineraalsed, veidi vürtsised ja võivad pudelis küpsedes saavutada Burgundia veinidele omased täidlase-võise maitse Macabeo Põhja-Hisp. enimkasvatatud valge sort, veinid on lillelised, aromaatsed, madala happesusega, elegantselt kuivad; enamjaolt segatakse hulka ka teisi sorte; kasutatakse ka cava valmistamisel Marsanne populaarne Lõuna-Prant, Austraalisa ja Californias; on iseloomuga ja täidlane; vein on sügavkollase värvusega, raske ja täidlane, glütseriinine, tihti on tunda mandlisust ja mesisust Muscat, Moscato, Moscatel Hisp ja Portugal Moscatel, Prants Muscat, Itaalias Moscato; roosa
30ºC, 2-3 meetrit. 1-4 maisitõlvikut, loomasööt, biogaas, silo, piiritus, tang, leib, siirup Mairi käis lapsena maisipõllul ja eksis seal ära. Oder on kõige suurema avaraaliga. Mais jõudis Eestisse omal ajal. Aaliste kasvatas oma põllulapikesel maisi. Kiudkultuurid Lõng, niit, tekstiilid, toidutööstuses, nöör, paber Puuvill: Lõuna Mehhiko, Guatemala ja Aasia, soojanõudlik, 25-27ºC, väheviljakas muld, lähisekvatoriaalne kliimavööde, Hiina, Inda, USA, enimkasvatatud Džuut: Indiast, niisked alad, ei kasutata väetisi, seob vett ent jääb ise kuivaks, 20-40ºC, kuni 4 m kõrguseks, India, Bangladesh, Tai Lina: Vahemeremaad (Mesopotaamia), palju päikest, pinnas niiske ja viljakas, isekülv, paras– ja lähistroopilises vöötmes, Usa, Hiina, India Kanep: Aasiast, 1-4m pikkune, 14-27ºC, viljakas muld, esimesed 6 nädalat vajab rohkelt vett, kasvab Indias ja Filipiinidel looduslikult ja Jaaval ja Sumatral kultiveeritakse
jääma maapinna tasemele. Hooldus: suvel viiakse läbi kolm pealtväetamist: kevadel raputatakse ümber põõsa lämmastikväetist, peale õitsemist ja viljade korjamist antakse vedelat fosfor- ja kaalimväetist vahekorras 200-300 g 10 l vee kohta. Üks kord kuus kastmisest piisab. Kobestatakse vaid umbrohtude eemaldamisel. Mulda ümber põõsa multsitakse turbaga, saepuruga või puukoortega 3-5 cm paksuse kihina. Jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica) Meil enimkasvatatud ebaküdoonialiik, pärineb Jaapani Hondo ja Kyushu saarelt. Kuni 80 cm kõrge ja kuni 1,5 m läbimõõduga tihedavõrseline, maadjate astlaliste võrsetega põõsas. Noored võrsed udejaskarvased, hiljem kaetud näsadega. Lehed munajad kuni piklikmunajad, täkilissaagja servaga, nahkjad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Abilehed neerjad, püsivad sügiseni. Õitseb mais - juunis, õied paiknevad 2-6 kaupa, telliskivipunased, kuni 3 - 4 cm läbimõõdus. Viljad kerajad, valmivad
Katseliselt viljeletakse neist 200 liiki , 60 liiki juba majanduslikult, 10 liiki tööstuslikult. Viljeletakse ka umbes 2000 meditsiinilist seeneliiki. Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30. 2. Viljeldatavad söögiseened: Sampinjonid (kult.sampinjon, linnasampinjon, pruunid sampinjonid), Servikud (austerservik, kuningservik, kuldservk, roosaservik), Siitake, Kännuampel, Hiidvärvik, Lõuna-põldseen, Sametkõrges, Suur sirmik Kolm maailmas enimkasvatatud söögiseeneliiki: siitake, austerservik, sampinjon 3. Seente paljunemine Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos Vt jooniseid 4. Substraatide klassifikatsioon 1.Kompostid 2. Toormaterjalid: a) Puit ( muuks otstarbeks kõlbmatu lehtpuupuit, sobib ka mädapuit) see võib olla nottidena, pakkudena, kändudena, laastudena, saepuruna vms metsa sae paberi möölitööstuse jäätmetest. b) Põhk kõigi teraviljade õled
Katseliselt viljeletakse neist 200 liiki, 60 liiki juba majanduslikult, 10 liiki tööstuslikult. Viljeletakse ka umbes 2000 meditsiinilist seeneliiki. Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30. 2. VILJELDATAVAD SÖÖGISEENED Sampinjonid (kult.sampinjon, linnasampinjon, pruunid sampinjonid), Servikud (austerservik, kuningservik, kuldservk, roosaservik), Siitake, Kännuampel, Hiidvärvik, Lõuna-põldseen, Sametkõrges, Suur sirmik. Kolm maailmas enimkasvatatud söögiseeneliiki: siitake, austerservik, sampinjon. 3. SEENTE PALJUNEMINE Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos. Vt. Joonist 4. SUBSTRAATIDE KLASSIFIKATSIOONID · Kompostid · Toormaterjalid: a) Puit - muuks otstarbeks kõlbmatu lehtpuupuit, sobib ka mädapuit.Võib olla nottidena, pakkudena, kändudena, laastudena, saepuruna vms metsa sae paberi möölitööstuse jäätmetest.
ning Põhja-Ameerikas Oregonis ja Washingtoni piirkonnas. Grüner Veltliner Austria levinuim valge viinamarjasort. Väga hea kohanemisvõimega, 1997. aastal oli enam kui kolmandik Austria viinamarjaaedadest selle sordi all. Viini ümbruses ja Wachaus annab enam kui poole aastasest saagikusest. Veinid on kuivad, mineraalsed, veidi vürtsised (valge pipar) ja võivad pudelis küpsedes saavutada Burgundia veinidele omase täidlase-võise maitse. Macabeo Põhja-Hispaania enimkasvatatud valge sort, saanud väga populaarseks ka Roussillonis. 1980. aastatel oli Prantsusmaa tähtsuselt kaheksas valge marjasort. Riojas nimetatakse seda Viuraks. Veinid on lillelised ja aromaatsed, suhteliselt madala happesusega, elegantselt kuivad. Valmistamisel kasutatakse ka tammevaate, msi lisavad veinidele veidi vürtsi ja parkainerikast selgroogu. Enamjaolt segatakse hulka pisut teisi viinamarjasorte. Puhtast Macabeost ehk Viurast ei valmistata veini selle madala happesuse tõttu
Alates teravast kuni rikkaliku ja magusani, happelisest kuni madala happesusega küpse puuviljani. Tanniini mõõdukalt, kuid mitte nii väga kui Cabernet. · Tekstuur sile kuni paks. · Piirkonnad: Rhône: kõik punaste veinide apellatsioonid, eriti Hermitage ja Côte Rôtie; Languedoc; Sveits, eriti Valais; Austraalia; California; Washington; Tsiili; LõunaAafrika Merlot Maailma punastest veinidest kõige lihalikum. Enimkasvatatud sort Bourdeaux´s. Kui Cabernet maitses domineerib must sõstar, siis siin on pigem ploom, mustikas ja toomingas. Tamm lisab veel kohvi ja sokolaadivarjundi. Maailma parimaks punaseks veiniks on nimetatud Château Pètrus, mis on valmistatud Merlot´st. Näiteks 1990 aasta Pètrus maksab 5000 dollarit. Parima veini annab Merlot jahedamas piirkonnas, soojemates piirkondades annab liiga suure ja suhteliselt igava maitsega saagi. Küll aga sobib teda segada teiste sortidega, nt Malbec.
annaabi.ee 
