konflikte tekitama, eriti lähisuhetes. Nad õhutavad või loovad emotsionaalseid draamasid mida mõlemad kasutavad kui vahendit vabastada tuprunud emotsioone. Mille tagajärjeks on lõpuks hävitatud suhe ja isolatsioon, täites vajadust enese karistamiseks. Olenemata mehe rollist abordis, tunneb naine ennast emotsionaalsel tasandil mahajäätuna, süüdistades meest lõpptulemuses. Seega võivad mehed ja mehed üldiselt saada nende tuprunud emotsioonide , enesevihkamise, viha ja raevu väljaelamise märklaudadeks. Abordijärgse traumaga tõmmatakse ajalooliselt paralleele laste seksuaalse väärkohtlemisega ja traumajärgse stressihäirega (PTSD). Enne kui need traumad heaks kiideti oli vaja sotsiaalset liikumist ja oma ala professionaale, kes olid valmis seda teemat uurima. Praegu mõistetakse abordijärgse traumat ühe tüübina PTSD, millel tavaliselt on hilinenud tagajärjed (tavaliselt aastad) ja mis vallanduvad tavaliselt ,,päästik tingimused"
rahulolutunne. Olgugi et on olemas teatud psühholoogilised ja bioloogilised seletused, mis näitavad, kuidas enesevigastamine negatiivseid emotsioone leevendab, ei ole selle mehhanismid siiski täielikult mõistetavad. (Muehlenkamp, 2007, Klonsky, 2006: 229 kaudu) Teisalt toob Klonsky välja termini enesekaristus. Ta leiab, et paljud uurimuses kajastatute enesevigastamiste tagamaad seisnesid eneseviha või enesekaristuse suhtes. Paljud taolise põhjuslikkusega noorukid kannatasid enesevihkamise ja madala enesehinnangu all. Põhjused väljendusid tihti soovis ennast karistada või väljendada viha enda suhtes. Eneseregulatsioon ning -karistamine on kaks kõige enimesinevat põhjust, miks noored end vigastavad. Klonsky mainib ära ka vähemesinenud, kuid mitte-vähemtähtsad põhjused nagu soov teistega samastuda, soov saada tähelepanu, soov tunda midagi, soov hoiduda suitsiidist ning soov tunda ärevust/elevust. (Muehlenkamp, 2007, Klonsky, 2006 kaudu).
Utilitarism (Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!") EGOISM Alturism on egoismi vastand- isetu, hoolib pigem teiste heaolust kui enda omast. Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks, vaid ka altruistlikeks tegudeks. Altruism on mõneti egoistlik- teiste aitamine ja teiste heaolu tekitab endas hea tunde. (?) Altruism võib olla ka äärmuslik enesemadaldamine- võib kaasa tuua madala enesehinnangu, enesevihkamise, kõikeläbiva süütunde jne. Enda heaolu eest hoolitsemine tundub olevat justkui patt. Altruismi kõige äärmuslikum vastand- minaism (enda võimuiha rahuldamine on kõige tähtsam) Egoismi liigid: 1)Psühholoogiline egoism- inimestel on alati egoistlikud motiivid ja teisti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. 2)Personaalegoism- inimene on võimeline isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha- see on tema valik. Oma olemusest lähtuvalt ta valib enesearmastuse.
kasutada. Vastupidamisloosungite kadudes asendas Goebbels need lubadustega armee valduses olevatest "inimrelvadest" ning ässitas lapssõdurid kindlasse surma, otsustades ka iseenese laste elu ja surma üle. Goebbelsi juhtlauseks oli: "Vajame täielikku totaalsust!" Hitleri juudivihkajatest paladiinide seas oli Goebbels kõige fantastilisem. Tema antisemitism polnud mitte valesti mõistetud rassiteooria, vaid enesevihkamise tulemus. Himmleri sõnul oli Goebbelsi näol tegemist nn. lõpplahenduse tegeliku autoriga. Joseph Goebbels, hullumeelsuse maine kehastus, nägi rezhiimi kuritegelikkuse juba varakult läbi. Et ta sedasama rezhiimi kui "kõrgemat vajadust" toetas, teeb temast erilise kurjategija. Hermann Göring Pooleldi sõjard, pooleldi koomik, rahvalähedane tülinorija ning üle laipade minev võimuinimene
Konsektventsialism, teleoloogiline eetika. Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui palju ta toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet tegu põhjustab, seda parem ta moraalses mõttes on. Altruism on isetu hool ja omakasupüüdmatu, ennastohverdav teguviis. Egoismi vastand. Altruistlik on Thomas Hutchesoni sõnul näiteks vanemate armastus oma laste vastu. Rõhutatud altruismikasvatus võib kaasa tuua madala enesehinnangu, eneseusalduse puudumise, enesevihkamise, masohhismi, kõikeläbiva süütunde. Minaism on eneseülistuse moraal. Seda õpetas Nietzsche. Thomas Hobbes ütles, et inimene on loomult egoist. Tema käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." ,,Loodusseisundis" (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa ,,kõikide sõja kõikide vastu" (Bellum omnium contra omnes)
Egoismi-altruismi küsimus Motivatsiooniküsimus: kas meid tegelikult motiveerib toimima egoism või altruism ja kumb neist motiveerib meid moraalse toimimise juures? Moraaliküsimus: milline on parim tegutsemispoliitika  kas parem on toimida altruistlikult või egoistlikult? Äärmuslik enesemadaldamine Rõhutatud altruismikasvatus võib kaasa tuua madala enesehinnangu, eneseusalduse puudumise, enesevihkamise, masohhismi, kõikeläbiva süütunde. Enese heaolu eest hoolitsemine tundub olevat patt. Eneseülistuse moraal e minaism Friedrich Nietzsche (1844-1900) õpetas: Me peaksime püüdma rahuldada omaenda võimuiha, vajaduse korral isegi ekspluateerides ja valitsedes teisi, enne kui nemad hakkavad valitsema meie üle. ,,Tugev võidab. Rääkida õigest ja väärast pole mõtet. Ükski vägivalla, vägistamise,
annaabi.ee 
