............................................12 ERGONOOMIKA ................................................................................................................... 12 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 16 SISSEJUHATUS Meie referaadi teema on "Töö käsitsi raskuste teisaldamisega seotud riskid ja nende riskide vähendamise võimalused". Referaadi eesmärgiks on välja selgitada, kuidas vältida enesevigastamist, õigesti kasutada abivahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid. Referaadi teostamiseks kasutasime internetti ning valitud allikad on ümber refereeritud meie endi poolt. 3 INDIVIDUAALSED RISKID Raskuste käsitsi teisaldamine on elusa (inimene, loom) või eluta (ese) objekti tõstmine, hoidmine, mahapanemine, lükkamine, vedamine, kandmine ja liigutamine mida teostab üks või mitu töötajat
tema isal on kaugeleulatuv irokeesi päritolu. Johnny perekond kolis ta lapsepõlves mitmeid kordi ja elas enam kui kahekümnes erinevas kohas. 1970. aastal, kui Johnny oli 7-aastane, jäi ta perekond viimaks Florida osariiki Miramari paigale. 15-aastaselt langes ta koolist välja, sest lootis saada rokkmuusikuks. Ta osales mitmes garaazibändis, muuhulgas ansamblis The Kids. Tal on seitse või kaheksa armi lapsepõlves enesevigastamisest. 1993. aastal antud intervjuus seletas ta oma enesevigastamist öeldes, et tema keha on omamoodi päevik nagu meremeestel, iga tätoveering tähendab kindlat eluhetke, vahet pole kas märk on ise noaga tehtud või teeb selle professionaalne tätoveerimiskunstnik. Johnny Depp leidis tee näitlemise juurde pärast külaskäiku Los Angelesse, kus tema tollane naine Lori Anne Allison tutvustas teda näitleja Nicolas Cage'ile.
tema isal on kaugeleulatuv irokeesi päritolu. Johnny perekond kolis ta lapsepõlves mitmeid kordi ja elas enam kui kahekümnes erinevas kohas. 1970. aastal, kui Johnny oli 7-aastane, jäi ta perekond viimaks Florida osariiki Miramari paigale. 15-aastaselt langes ta koolist välja, sest lootis saada rokkmuusikuks. Ta osales mitmes garaazibändis, muuhulgas ansamblis The Kids. Tal on seitse või kaheksa armi lapsepõlves enesevigastamisest. 1993. aastal antud intervjuus seletas ta oma enesevigastamist öeldes, et tema keha on omamoodi päevik nagu meremeestel, iga tätoveering tähendab kindlat eluhetke, vahet pole kas märk on ise noaga tehtud või teeb selle professionaalne tätoveerimiskunstnik. Johnny Depp leidis tee näitlemise juurde pärast külaskäiku Los Angelesse, kus tema tollane naine Lori Anne Allison tutvustas teda näitleja Nicolas Cage'ile. Karjäär Oma filmidebüüdi tegi Depp 1984. aasta linateoses "Elm Streeti luupainaja". 1987 sattus
seetõttu eriti paradoksaalne. Suitsiid on fenomen, mis nõuab sotsiaaltöötajate, terapeutide, psühholoogide, psühhiaatrite jt. erialadeesindajate kõrgendatud tähelepanu. Erwin Stengeli klassikalise definitsiooni kohaselt on enesetapp indiviidi enese poolt teadlikult ja tahtlikult tekitatud fataalne (surmav) enesevigastus. 1.2. Suitsiidi liigid Émile Durkheim defineerides suitsiidi kui otsest või kaudset teadlikku enesevigastamist läbi positiivse või negatiivse teo, millega kaasneb surm. Selle definitsiooniga eristas ta tõelised suitsiidid muudest surmaga lõppenud õnnetustest. Durkheim’i arvates on igal ühiskonnal teatud tasemega kollektiivne tung suitsiidiks, enesehävituseks, mis on püsiva suurusega senikaua, kuni põhitingimused antud ühiskonnas jäävad samaks. Durkheim jaotas lähtuvalt sotsiaalse integratsiooni ja regulatsiooni tasemest suitsiidid nelja liiki:
Haige võtab seitset erinevat ravimit, millest kolm on määratud viimase 90 päeva jooksul. Süsteravi haige ei saa. Pidevalt kasutab diureetikume. Ravi, mida viiakse läbi haiglaravil olles on järgmised: i/v ravimid, vedelikubilansi jälgimine, hapnikravi, aspiratsioon, trombolüüs, kõneteraapi logopeediga, füsioteraapia, hingamisravi. Seadmed ja tõkendid, mida kasutati haiglas antud haige puhul, olid voodipiirded voodi kõikidel avatud külgedel, et vältida enesevigastamist ja jäseme liikumise tõkendid, et takistada nasogastraalsondi eemaldamist. Isikul on olemas tugiinimene, kes pooldab haige väljakirjutamist ja üleviimist hooldushaiglasse, kuna haige ei ole suuteline iseseisvalt hakkama saama igapäevaelu ja toimingutega. Haiglas viibimine on planeeritud lühikese aja peale ja üleviimine hooldushaiglasse plaanis 30 päeva jooksul. Kuna haige seisund on halvenenud, siis
(Hawton ja James, 2005). Jennifer J. Muehlenkamp on väga hästi kokku võtnud David E. Klonsky uurimuse autoagressiivse käitumise kohta enda artiklis "Self-Injury: A Research Review for the Practitioner." Klonsky on välja toonud põhjused, miks inimesed end tahtlikult vigastavad. Tema uurimuse kaudu on üheks tähtsaimaks põhjuseks enesevigastamisel eneseregulatsioon ehk negatiivsete ja tugevate tunnete väljendamine. Emotsioonid nagu viha, ärevus ja frustratsioon esinevad enne enesevigastamist ning taolise käitumise tagajärjel mainitud emotsioonid justkui kaoksid või saaksid mingisuguse leevenduse ja inimest valdab rahulolutunne. Olgugi et on olemas teatud psühholoogilised ja bioloogilised seletused, mis näitavad, kuidas enesevigastamine negatiivseid emotsioone leevendab, ei ole selle mehhanismid siiski täielikult mõistetavad. (Muehlenkamp, 2007, Klonsky, 2006: 229 kaudu) Teisalt toob Klonsky välja termini enesekaristus. Ta leiab, et paljud uurimuses kajastatute
inimest, kes võiks sellele kuidagigi kalduda, sest üldjuhul suitsiidi plaaniv inimene räägib või mainib oma kavatsust eelnevalt kellelegi (WHO 2006: 11). Samas tuleb ka aru saada, et teismelise jaoks on normaalne mõelda aeg-ajalt eksistentsiaalsetele küsimustele ja tunda hingevalu eneseleidmisel ning seega ei tasu ka päris igaühte kahtlustama hakata (ERSI 5 2006: 12). Kõigepealt tuleks eristada kahte tüüp enesevigastamist: 1) need, mis on katsed surra ja 2) need, mis ei ole, kuid mille puhul võib inimene siiski kogemata hukkuda. Seejuures saab väita, et naised kalduvad rohkem enesevigastamisele, aga enesetappe teevad rohkem mehed, sest nende meetodid on ohtlikumad ja efektiivsema toimega (Persaud 2007: 264 265) Noortest rääkides ilmneb, et noorukid võtavad kergekäelisemalt ette suitsiidikatseid, kui täiskasvanud ja ka korduskatseid esineb nende seas sagedamini. Lisaks tuleks veel mainida,
annaabi.ee 
