See pärimus fikseeriti rituaalidesse, rahvaluulesse jne. eesti kultuur on keelekeskne kultuur ning see tähendab ka seda, et peab olema piisav hulk eesti keele rääkijaid/inimesi vms et eesti keelsus oleks tagatud kogu kultuurivälja eksisteerimiseks 11. Kultuurilise iseolemise kujutelmadest rahvusideoloogiani. Kõige vanem ja kestvam ühiskondliku mõtte vool ja liikumine on eestlastele rahvuslus (natsionalism). Eesti esimene rahvusteoreetik oli Jakob Hurt. Hurt lähtus väikerahva enesetunnetusest ja teme rahvusemääratlus oli etnilis-kultuurililne, mitte poliitiline. Carl Robert Jakobsonile kuulub prioriteet eestluse poliitilise ja majandusliku eestkava sõnastamisel. Hurt ja Reimann põhjendasid oma etnotsentristlikku maailmapilti apellatsioonidega kõigekõrgemale 20.sajandi alguse rahvuslikud liidrid sünteesisid ning arendasid Hurda ja Jokobsoni ideid. Tõnissoni ettevaatlik taktika, tema rahvusfilosoofilised abstraktsioonid ja mentaliteet lähendasid teda rohkem Hurdale.
loojal on õigus otsustada nende sünni ja surma üle. Vägivaldne ümberrahvustumine on inimese lubamatu vahelesegamine jumalikku maailmakorda. Rahvuslaste meelest polnud mingi kultuuriline või muu identsus võimalik väljaspool etnilist identsust. Nad arvasid, et rahvuse mõiste seisab kõrgemal, kui üksiku isiku tähtsus ning, et üksikul on ainult kui rahva liikmel väärtus, väljaspool rahvust oleks ta null. Hurt lähtus väikerahva enesetunnetusest ja teme rahvusemääratlus oli etnilis-kultuurililne, mitte poliitiline. " Ma mõistan rahvuse alla üht rahvast ühise päritolemise ja kodumaaga, ühise ajaloo ning traditsiooni ja ühise keele ning kombega. Veresugulus ja samad füüsilised ning ajaloolised mõjud tekitavad iga natsiooni juures teatud kindla kehalise rahvatüübi ja tingivad hingeelus ühise rahvuskarakteri". Rahvuslik on Hurda järgi põlvnemine ja päritolu, kehatüüp ja meelelaad, keel ja komme, mõtteviis ja religioon
kuskil Amazonase vihmametsas Pedagoogid teavad, et nii mõnedki võib kasvada põhjuslike seoste ahelat andekad lapsed ei suuda õppida. Põhjuseid mööda tornaadoks Texase osariigis. tuleks otsida mitte pärilikkusest Amazonase vihmametsades on miljardeid või tagasihoidlikest võimetest, vaid lapse liblikaid, kes kõik lehvitavad tiibu ja minast, tema puudulikust enesetunnetusest. võivad seega põhjustada loodusõnnetusi. Ta ei tea, kes ta on, ta ootab, Kas me ei võiks olla vähemalt liblikate et keegi teine talle seda ütleks. Näiteks vastu sõbralikumad, kui me mitte kuidagi mõni iidol. 1990. aastatel toodi Ameerika ei suuda olla loogilised? psühholoogiasse mõiste empty self Õpetajate seas on üsna levinud naiivdeterministlik tühi mina
5. Kokkuvõte ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" peategelasteks on kaks vastandlikku umbes sama vana karakterit: tahtejõuline Maria ja elus pettunud Veronika. Nii Maria kui ka Veronika on päriselt eksisteerinud ja antud raamatutes kirjeldatud lood läbi elanud. Paulo Coelho on need ainult osavalt sõnadesse pannud. Eelnev uurimustöö on lühiülevaade naiste suhtumisest armastusse ning elu- ja enesetunnetusest. Maria ja Veronika elus oli etapp, kus nad pidid otsustama, kas anda alla või minna edasi. Erinevat teed pidi ning teistsugustest nähtustest õppides avastasid naised enda jaoks asju, mis varem oli olnud nende jaoks võõras, kauge. Maria suurimaks probleemiks oli mõista armastust, samal ajal kui Veronika üritas aru saada elu mõttest. Mõlemad naised olid pandud valiku ette: Maria kas minna koju kaotaja või võitjana; Veronika elada või surra.
nende valikute tõttu inimese olemasolul mingi sisu ja väärtus - Tema tegelaste saatust kontrollivad juhuslikud eksimused, asjaolud, meelelised seisundid Jutustajapositsioon - „Võõras“ ja „Katk“ – nö väline vaatepunkt: *jutustaja ei anna hinnanguid, tal ei ole eelistusi *jutustaja on otsekui kõrvaltvaataja, ehkki ta ei asu sündmustest väljaspool - Siit Camus’ (Kamüü) arusaam enesetunnetusest: inimene on endale sama võõras kui teised talle - Kõrvalt vaatav jutustaja pole enam sama, mis 19.sajandi ja 20.sajandi alguse romaanides: *siis: kõiketeadev, kõikenägev, võimeline kõike objektiivselt hindama *Camus’ varasemates romaanides: jutustaja ei hinda, ei kommenteeri, kuid ta ka ei näe ega tea kõike Maagiline realism Tunnusjooned: - olulised ei ole mitte fantastilised elemendid ise, vaid see, kuidas need tekstis esinevad