elutunne ja lootusrikas kooskõlalisus. o 1964. a. "Tule ikka mu rõõmude juurde". Hakkab arenema rahvuslik hoiak, samal ajal tugevnesid traagilised motiivid. Kodutunne on see mis seob lähedastega ja kogu rahvaga. o 1966. a. ilmus tema üks tuntumaid kogusid "Lumevalgus... lumepimedus" Selles teoses kasvas seni varjundavalt esinenud traagiline tunne ja tusameel valdavaks, avaldudes indiviidi enesetunnetuses, suhetes lähema ja kaugema ümbrusega, isamaaga ning lõpuks kogu inimkonnaga. o 1969. a. lüürilise põhikoestikuga filosoofiline draama "Tuhkatriinumäng", - keskendub vabaduse ja paratamatuse analüüsile See oli aeg, mil Rummo kirjutas suure osa oma tuntumatest tekstides. Rummo kirjutas traagilist kodu- ja isamaaluulet. · Suurem muutus Rummo loomingus algas 1960. aastate teisel poolel. 1960-ndate aastate
Me märkame asju, mida peame oluliseks. Asjade suhtes, millega meil on subjektiivselt positiivseid elamusi, avaneme me kergesti. Kui meil on millegi suhtes negatiivseid tundeid, väldime tõenäoliselt kontakti sellega. Suure väsimus, nälja või mürgistuse järel on aju energiavarustus häiritud ja seetõttu ei toimi ka reaalsuse selektiivne vastuvõtt. Nii võib olla tegemist omapärase avatuse seisundiga. 3.Tasakaalunihe inimese enesetunnetuses - Inimeste suhted ümbritsevaga on üheülbastunud, järjest vähem on suhteid sellega, mis pole inimene või inimeste poolt tehtu, samas on vähenenud ka lähisuhete osakaal. Üha väiksema osaga maailmast ollakse vastastikku arvestavas suhtes.Nii on inimesel oluliselt vähemaks jäänud ka erinevaid samastumisobjekte. Erinevate samstumisobjektide olemasolu loob selektiivsete mehhanismide tõrkega oluliselt sarnase situatsiooni, mis võib kulmineeruda tingimatus armastuses. 4
Ajaleht Nii jõudis avaliku sfääri tegevus, milleks oli valitsemine, diplomaatia või äri eesmärkidel aset leidnud .juba pikka aega Ajaleht erineb kultuurilise kommunikatsiooni teistest vormidest: see on orienteeritud üksikisikust lugejale, lähtub reaalsusest, sellel on tarbimisväärtus, seda ei säilitata, see on ilmaliku sisuga ja sobib .uue klassi, linnas äri- ja erialainimeste vajadustega .Ajaleht oli algusest peale kehtiva võimu tegelik ja potentsiaalne vastane, eriti oma enesetunnetuses Üks ajalehe tavalisemaid vorme on parteipoliitiline ajaleht, mille eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida või organiseerida. Lehe unikaalsus seisneb lugejate köitmises partei pooldamise alusel, taotluses esindada kildkondlikke huve ja mobiliseerivas funktsioonis parteiliste eesmärkide .saavutamiseks Pressiajaloo kõrgpunktiks oli 19nda sajandi lõpu kodanlik ajaleht, mis andis suure panuse meie arusaama kujunemisele, mis ajaleht on või olema peab
seltskonda rühmituslikuna näidata. Nõukogude ajal jääb „Arbujate“ ühisosa siiski alles. 14) Heiti Talviku luule 1930ndate noore lüürika iseloomulikem esindaja, arbujate sõpruskonna juhtisik. Esimesed värsid avaldas 1924. Debüütkogu „Palavik“ stiilis ühendab ta ekspressionistlike ja sümbolistlikke jooni, mis omavahel põimudes loovad tugeva kunstilise pinge. Kaose- ja katastroofimeeleolusid, mis ilmnevad sotsiaalse keskkonna kujutuses, veel rõhukamat aga indiviidi enesetunnetuses, talitseb klassikaliselt range ja selge vorm. Lahendust ei leidu, kuid igatsus harmoonia järele õilistab laostumise ja hukkumise paljukordselt varieeritud pildirikkad kujutused, mida omakorda leevendavad ka humoristlikud, iroonilised ja eneseiroonilised käigud. Luulekogu „Kohtupäev“ kujundiehitus on veel valivam ja sõnasäästlikum, intellektuaalse alge osatähtsus selle lüürikas on suurenenud. Ekspressionistliku stiili sugeme on taandunud,
"Ankruhiivaja". Selle kogu luulet kannab nooruslikult reibas elutunne, nt luuletus "Esimene vasikas". Veel "Laul kohmakast kromanjoonlasest", "Giordano Bruno tuleriit". 1964 ilmus kogu "Tule ikka mu rõõmude juurde". 1960. aastate lõpul muutus Rummo luule päevakajalisemaks. 1969. aastast pärinevad filmi "Viimne reliikvia" laulutekstid. Kogus "Lumevalgus... lumepimedus" kasvas seni varjatult esinenud traagiline tunne ja tusameel valdavaks, avaldudes indiviidi enesetunnetuses, suhetes lähema ja kaugema ümbrusega, isamaaga ning lõpuks kogu inimkonnaga. Filosoofiline draama "Tuhkatriinumäng" (1969) keskendub vabaduse ja paratamatuse analüüsile. Näidend on muinasjutu järellugu 9 aastat hiljem: Prints tuleb Perenaise majja, et välja uurida, kas ta on naiseks saanud õige Tuhkatriinu või hoopis peretütre. Juhtmõtteks on tõe otsimine ja selle mõttetus. 1970