oma välimuse ja õppevahendite korrashoiule. Õpilane kohaneb uute inimestega enda ümber ja uue keskkonnaga. 6.1.2.2. Õpetuse põhitaotluseks on õppimiseks vajalike baasoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil. 6.1.2.3. Õppetöös rakendatakse üldõpetuslikku tööviisi, kasutatakse praktilisi ja mängulisi tegevusi. Oluline on, et õpetamine toimuks võimalikult reaalsetes praktilistes situatsioonides. Väga oluliseks tuleb pidada eneseteeninduse alusoskuste õpetamist praktilises tegevuses. 6.1.4. Elu- ja toimetulekuõppe rõhuasetused II arengutasemel 6.1.4.1. Rõhuasetus on suhte MINA-MEIE teadvustamisel. Õpilane õpib mõistma õpilase rolli. Endiselt on oluline välimuse ja õppevahendite korrashoid. Õpetuse põhitaotluseks on kujundada I arengutaseme lõpuks omandatud baasoskuste harjumuslik sooritamine tuttavas situatsioonis. Arendamist vajab tegevusega kaasnev suhtlemine, oma tegevuse kommenteerimine
· kollaseks värvitud piirded (teeääred, bussis ) 3. Mida tuleb silmas pidada, kui kuulmispuudega laps õpib tavakoolis? 4. Milline on nägemispuude liigitus? · Nägemis teravus · Nägemisväli · Ajutalituse häire · Värvus nägemishäire · silma liikuvus 5. Kuidas kergendada vaegnägija õpitööd? · Julgustada õpilast kasutama optilisi vahendeid · rääkida selgesti ja kuuldavalt · aidata lapsel arendada eneseteeninduse oskusi · jälgida, kuidas õpilane istub tahvli ja valguse suhtes · sobiva kõrgusega laud, tool, lugemislaud · töökohal peab olema valgustus, valgustus ei tohi paista otse silma · asjade asukoht kindel, asjad korras, hästi ligipääsetavad · tahvlile kiri loetavalt j aselgete tähtedega · Materjali vajadusel suurendada ja soovitavalt ruudulisele, joonelisele paberile 6. Millised on nägemispuudega inimese jaoks rasked olukorrad tänaval, transpordis?
koolieelses eas. Prosotsiaalne käitumine. Mida mõistetakse lapse sotsiaalsete oskuste all? Sotsiaalseid oskusi iseloomustavad kriteeriumid. Mõisted: sotsiaalsed oskused, sotsiaalne kompetentsus ja sotsiaalne võimekus. Miks need on olulised? Laste sotsiaalsed oskused ning nende komponendid (alaoskused) . Lasteaiaõpetaja laste sotsiaalsete oskuste arengu toetajana. Nõrgalt arenenud sotsiaalsete oskustega kaasnevad võimalikud ohud. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 53-78 5. Eneseteeninduse ja enesekohaste oskuste areng. Mida mõistetakse enesekohaste oskuste all? Milliste enesekohaste oskuste olemasolu eeldatakse lapselt kooliealiseks saamisel? Enesekohaste oskuste omandamine ning täiskasvanute (nii lastevanemate kui lasteaiaõpetajate roll selles protsessis). Enesekohaste oskuste areng esimesel, teisel-kolmandal ja neljandast kuni seitsmenda eluaastani. Kuidas ja milliseid eneseteenindusoskusi kujundada väikelapsel? Miks?
tervikut tajuda ning võrrelda teatud tunnuste järgi. Need lapsed ei mõista sageli tegude tagajärgi ja võivad ettearvamatult käituda. (Häidkind & Kuusk, 2008) Raske vaimupuudega laste seas on neid, kes suure hilinemisega on õppinud istuma ja ka neid, kes vaevu suudavad end liigutada ja liikumist valitseda. Neil on kahjustunud peenmotoorika, kõnemotoorika ja puudub oskus teha vajalikke liigutusi, et saada hakkama eneseteenindusega. Samas oleneb eneseteeninduse oskuste areng otseselt liikumisvõimest ja kõne mõistmisest. Selliste laste arengusuund ongi korrektsioon eneseteeninduse ja sotsiaalsete oskuste, sealhulgas mängu kujundamisel. Selline laps ei tea mänguasjade funktsionaalseid tähendusi ja ta sooritab ühetüübilisi liigutusi esemega. Selliste laste puhul on meeltemuljed puudulikud ja ajus korrastatus puudub. Laste nägemis-, kuulmis-, kompimis-,
Üldised probleemid, mis avalduvad kahjustatud arenguga lastel erivajaduste liikide kaupa erinevates kombinatsioonides ning raskusastmetes, on: sotsiaalse kohanemise raskused; psüühiliste protsesside ja kõne madalam arengutase; tunde- ja tahteeluhäired; nõrk motivatsioon; motoorika mahajäämus (Strebeleva, 2001). Spetsiifilised probleemid sõltuvad erivajaduste liigist ja arengukeskkonnast, lapse arengu valdkonnad (kognitiivne, kommunikatiivne, sotsiaalne, motoorne ja eneseteeninduse areng) on häiritud erineval määral. Vt. erivajaduste liikide kaupa Häidkind & Kuusik, 2009. ARENGUKESKKOND Mõjutegurid enne lapse sündi: - Ravimid, alkohol, nikotiin, narkootikumid - Nakkus- ja kroonilised haigused - Keskkonna mürgid - Ema vanus, elustiil ja traumad - Sotsiaalsed suhted perekonnas Füüsilised (ruum, vahendid) ja sotsiaalsed (inimesed, tegevused) tegurid: 1) Kodu ja perekond 0-1,5a : turvalisus ja mitmekesisus, füüsiline kontakt
Nägemispuude määratlus ja raskusastmed pedagoogilise käsitluse järgi. Nägemiskahjustuse tüübid kahjustuse koha järgi nägemisanalüsaatoris ja kahjustuse tekke aja järgi. Nägemiskahjustuse mõjud intellektuaalsetele võimetele, kõne arengule, akadeemilisele sooritusele ja sotsiaal- emotsionaalsele arengule. Pimedate ja madala nägemisvõimega laste varane areng taju, mälu ja mõtlemise areng nägemismeele kahjustuse tingimustes; kõne, mänguoskuste, sotsiaalsete oskuste ja eneseteeninduse varane areng. Meelepuuded piiravad teatud liiki info vastuvõtmist ning tekitavad probleemi maailma tajumisel, töötlemisel ja mõtestamisel. Milleks kuulmine? - Kuulmine kui oluline infoallikas võimaldab: o Tajuda helisid, o Teha kindlaks heliallikat ja selle asukohta. - Kuulmismeelel on juhtiv roll kõne omandamisel. - Kõrvas asub tasakaaluorgan, selle kahjustumisel tekivad motoorikaprobleemid. Heli omadused
annaabi.ee 
