dopamiin) funktsioonihäirest. Olulised häire tekkes on ka psühholoogilised tegurid. · Ülevaade Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. Kurbus võib tekkida ilma välise põhjuseta ja olla sügavam, kui selleks põhjust võiks olla. Depressiivsete häirete puhul on suur enesetapurisk, endalt võtab elu ligikaudu 15% depressiooni alla kannatavatest inimestest. Adekvaatse raviga on siiski võimalik suitsiidi vältida. Kurbus ei tähenda alati depressiooni Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel: · Depressioon on piinavam. · Depressioon kestab kauem. · Depressioon segab inimese igapäevaelu · Depressioon on destruktiivne emotsioon (erinevalt leinast, mis on valus, kuid mis viib tervenemisele).
pole saanud veel abi nõustajalt, on suitsiidirisk suur. Kroonilised haigused Järgmised kroonilised haigused on seostatavad suurenenud suitsiidiriskiga: • diabeet; • polüskleroos; • kroonilised neeru- ja maksahaigused ning muud seedeelundite haigused; 11 • luu- ja liigesehaigused, mis põhjustavad valu ja liikumisvaegust; • südame- ja veresoonkonna haigused; • seksuaalhäired. Enesetapurisk on suurem ka liikumis-, nägemis- ja kuulmisvaeguse puhul. Suitsiidirisk suureneb valudega kulgevate ja krooniliste haiguste puhul. SOTSIODEMOGRAAFILISED JA KESKKONNAST TULENEVAD TEGURID Sugu Mehed teevad sagedamini enesetappe kui naised. Eestis sooritab enesetapu ühe naise kohta 4-5 meest. Naised teevad aga rohkem enesetapukatseid. Vanus Eestis on enesetappe kõige rohkem keskealiste meeste ja eakate naiste hulgas. Perekonnaseis
Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. Kurbus võib tekkida ilma välise põhjuseta ja olla sügavam, kui selleks põhjust võiks olla. Depressiivsete häirete puhul on suur enesetapurisk, endalt võtab elu ligikaudu 15% depressiooni alla kannatavatest inimestest. Adekvaatse raviga on siiski võimalik suitsiidi vältida. Depressioon on niivõrd laialt levinud, et seda on nimetatud psühhiaatria külmetushaiguseks. Igal konkreetsel ajahetkel kannatab 15-20% täiskasvanuist depressiooni sümptomite all, neist 12%-il on depressioon nii sügav, et vajab teatud eluetapil ravi. 75% psühhiaatriliste hospitaliseerimisjuhtude põhjuseks on depressioon
Parandavat või profilaktilist ravi ei ole. Ravi seisneb häirivate süsteemide leevendamises. Depressioon ja skisofreenia? DEPRESSIOON: ehk meeleolu haiguslik alanemine. Psüühika häire mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine-neurotransmitteri (serotoniini ja või dopamiini) fn häirest. Pikaajaline, rohkem kui 2 nädalat kestvat põhimeeleolu langust. Kurbus võib tekkida ka ilma välise põhjuseta ja olla sügavam kui selleks põhjust võiks olla. On suur enesetapurisk. On laialt levinud. Etioloogia: emotsionaalne stabiilsus on seotud elutähtsate kemikaalide tekkimise ja fn ajus. Neurontransmitterid on siduvaks lüliks KNS info kandumisel ühelt närvirakult teisele. Kui närvirakk kaotab võime toota vajalikkus koguses neurotransmitterit, talletada seda vajalikul määral või siduda endaga, siis võib tekkida selle tulemusel krooniline meeleoluhäire. Neurotransmitterite tootmist ja toimet
väärtusetustunne, pessimism ja lootusetus tuleviku suhtes, enesetapumõtted või- katsed, unehäired ja söögiisu vähenemine. Depressiivne inimene võib jätta unarusse oma kohustused ja enese eest hoolitsemise. Ta võib tõmbuda eemale inimestest, kellega varem pidevalt suhtles, sh oma lähedastest, ning põhjendada seda kõike halva enesetunde ja väsimusega. Depressiooni varajane avastamine on väga oluline, sest mida kauem ta kestab, seda suuremaks läheb enesetapurisk. Ärevushäired Nagu ütleb ka nimetus, iseloomustavad neid häireid eelkõige ärevustunded: pinge, närvilisus ja ebamugav erutus. Foobia Foobia on püsiv ja tugev hirm mingi objekti, sündmuse või olukorra ees, mis pole tegelikult ohtlik. Kuigi foobia all kannatav isik saab ka ise aru, et tema kartus pole õigustatud, tekib tal ikkagi vastupandamatu soov vältida foobiat esilekutsuvaid olukordi või neist pääseda. Paanikahäire
annaabi.ee 
