tsiviilkoodeksi vastuvõtmiseni.9 6 Raulpage 2010. – Rooma õigus - ülevaade. //raulpage.org/koolitus/roomaoigus.html 7 Ibid 8 Ibid 9 E. Anners, 1995. Euroopa õiguse ajalugu. Lk 34-74. Tartu: Fontes Iuris 8 3. Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud Eelmises sisuosas mainis töö autor põgusalt kahte Rooma õigusajaloo periodiseerimise alust. Selline nimekiri ei ole enesestki mõistetavalt ammendav, vaid üksnes põgusalt kirjeldav. Sellest johtuvalt on autor siinkohal loetlenud tänapäeva õigusõppes kõige populaarsemad Rooma õiguse periodiseeringud, mis ajaloo jooksul käsitletud on. Erinevatel periodiseeringutel on erinev loomelugu. Autorite seisukohad ei lange enamasti teiste rivaalide omadega kokku ning ühiskondlikud lähtekohad võivad kergesti olla teineteist välistavad või vastuolulised. Õigusteadlane Toomas Anepaio andis 8 erinevat Rooma õiguse
,,Ja mul on teile veel midagi öelda. Ma teenin juba kaua. Teie aga alles alustate teenistust, ja ma pean oma kohuseks nagu vanem seltsimees teid hoiatada. Te sõidate jalgrattaga, aga see lõbu on täitsa ebaviisakas noorsoo kasvatajale." ,,Miks siis?" küsis Kovalenko bassihäälega. 5 ,,Kuid kas seda on tarvis veel seletada, Mihhail Savvits, kas see pole enesestki selge? Kui õpetaja sõidab jalgrattaga, mis jääb siis õpilastel üle? Neil jääb üle ainult pea peal käia! Ja kui seda kord pole tsikulaariga lubatud, siis ei või. Ma jahmusin eile! Kui ma nägin teie õde, läks mu silmade ees pimedaks. Naisterahvas või tütarlaps jalgrattal see on kole!" ,,Mis te õieti soovite?" ,,Ma soovin ühte teid hoiatada, Mihhail Savvits. Te olete noor inimene, teil on tulevik
ülekavaldamist, ületrumpamist, meelitustega äraostmist." Isegi kui kiitmist ei kasutata manipuleerimiseks, mõjub see sageli heidutavalt (Bolton 2007: 39) 17 II Lahenduste pakkumine võib olla probleem Teine teesulgude grupp hõlmad teisele inimesele lahenduse pakkumist. Seda võib teha hoolitsava nõuande vorm, kaudsete küsimuste abil, autoritaarse käsu vormis, agressiivse ähvardamisena või moraali lugemise varjus. Enesestki mõista on mõni lahenduste pakkumise vorm teistest riskantsem. Kui kõik need lahenduste pakkumise viisid on võimalikud suhtlemistõkked, eriti kui ühel või mõlemal suhtlejaist on mingi rahuldamist nõudev vajadus või probleem. Lahenduste pakkumine muudab sageli probleemi veel keerukamaks või tekitab uusi probleeme, ilma et algne mure oma lahenduse leiaks. Kamandamine,
läbi. Laste looduslüürika ongi vaieldamatult J. Oro tugevamaid külgi. Neis luuletustes, kus kõrvuti laante ja põldude elanikega esineb sageli tegelasena ka uudishimulik loodushuviline laps, ilmneb head laste ja looduse tundmist, mis pärineb kahtlemata autori lapsepõlvest, veelgi enam aga tema hilisemast kodust keset Vasalemma metsi ja turbasood. Kirjanikule, kellel nii kodus kui ka kutsetöös kogu elu vältel oli tegemist suure lasteperega, olid enesestki mõista omased maalapse mõtted, meeleolud ja huvid. Pidevalt laste mängu- ja kujutlusmaailmast osa saades on ta seda omalt poolt rikastanud uute tähelepanekute, meeleolude ja fantaasiakildudega. Kui võrrelda J. Oro lasteluulet tema kaasaeglaste K. E. Söödi ja E. Enno loominguga, siis näib ,,Hiir rätsepaks" autoril olevat võib-olla vähem lapsepärast laiutamist ning riimimisrõõmu; see-eest aga iseloomustab antud värsikogu laiem ainevald, mitmekesisem tundeskaala ning vastavus
midagi peale hakata, kuigi ta seda oleks kõigest südamest tahtnud. Aga siin asus talle Molli oma naiseliku oskuse ja kavalusega appi. Ta peatus nagu juhuslikult kuski akna taga, kus seisid lõpmatus reas maniskid, kraed, kaelasidemed, püksikandmed, kindad, taskurätid ja muu kribukrabu, juhtis ühele või teisele noormehe tähelepanu ja kinnitas lõpuks, et see pole kuigi kallis ning annab kaua kanda. Enesestki mõista, et Indrek omandas nii mõnegi neist asjust, mis polnud kallid ja pidid andma kaua kanda. Mõnikord tõusis tal isegi imeline iha, heita endast kõik, mis tuletas meelde Vargamäge ja tema ümbrust, saada sootuks uueks inimeseks ka välimuselt, nagu ta arvas end päev-päevalt saavat sisemiselt. Side sünnipaigaga kippus tahes või tahtmata lõdvenema, ei kirjutanud tema sinna ega saanud kirju ka sealt, nagu poleks üksteisele enam midagi öelda. Sügise poole suve tuli vend Andreselt