on kirjutatud 1967-68. Eriti sõnasäästlik on 1970-72 valminud ,,Seesama meri meis kõigis" (avaldatud kogus ,,Uute kivide kasvamine", 1977), kus Kaplinski näib olevat värsi mõistest loobunud ja koostab teksti peamiselt ühesõnalistest ridadest, nii et luuletust valitseb graafiline vertikaal. Sõnastus on väga metafoorne, peaaegu mõistukõneline. Enam-vähem sarnases stiilis on ka 1973-75 kirjutatud poeem ,,Hinge tagasitulek" (avaldatud alles 1990), kus autor eneserefleksiivselt kirjutab: ,,kui lihtne on otsida leida metafoor või / kuidas seda eesti keeles peaks nimetama / ja lasta tal minna oma elu elama". Oma poeemi on Kaplinski hiljem iseloomustanud nõnda: ,,See on samaani loveretk, kes peab tagasi tooma kadunud hinge. Hinge on meilt röövinud tsivilisatsioon, millesse oleme sattunud ja mida liigse õhinaga teenime, uskudes, et ta on meile annud vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks"
Eriti sõnasäästlik on 1970-72 valminud ,,Seesama meri meis kõigis" (avaldatud kogus ,,Uute kivide kasvamine", 1977), kus Kaplinski näib olevat värsi mõistest loobunud ja koostab teksti peamiselt ühesõnalistest ridadest, nii et luuletust valitseb graafiline vertikaal. Sõnastus on väga metafoorne, peaaegu mõistukõneline. Enam-vähem sarnases stiilis on ka 1973-75 kirjutatud poeem ,,Hinge tagasitulek" (avaldatud alles 1990), kus autor eneserefleksiivselt kirjutab: ,,kui lihtne on otsida leida metafoor või / kuidas seda eesti keeles peaks nimetama / ja lasta tal minna oma elu elama". Oma poeemi on Kaplinski hiljem iseloomustanud nõnda: ,,See on samaani loveretk, kes peab tagasi tooma kadunud hinge. Hinge on meilt röövinud tsivilisatsioon, millesse oleme sattunud ja mida liigse õhinaga teenime, uskudes, et ta on meile annud vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks".
Eriti sõnasäästlik on 1970-72 valminud ,,Seesama meri meis kõigis" (avaldatud kogus ,,Uute kivide kasvamine", 1977), kus Kaplinski näib olevat värsi mõistest loobunud ja koostab teksti peamiselt ühesõnalistest ridadest, nii et luuletust valitseb graafiline vertikaal. Sõnastus on väga metafoorne, peaaegu mõistukõneline. Enam-vähem sarnases stiilis on ka 1973- 75 kirjutatud poeem ,,Hinge tagasitulek" (avaldatud alles 1990), kus autor eneserefleksiivselt kirjutab: ,,kui lihtne on otsida leida metafoor või / kuidas seda eesti keeles peaks nimetama / ja lasta tal minna oma elu elama". Oma poeemi on Kaplinski hiljem iseloomustanud nõnda: ,,See on samaani loveretk, kes peab tagasi tooma kadunud hinge. Hinge on meilt röövinud tsivilisatsioon, millesse oleme sattunud ja mida liigse õhinaga teenime, uskudes, et ta on meile annud vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks".[4]
on kirjutatud 1967-68. Eriti sõnasäästlik on 1970-72 valminud ,,Seesama meri meis kõigis" (avaldatud kogus ,,Uute kivide kasvamine", 1977), kus Kaplinski näib olevat värsi mõistest loobunud ja koostab teksti peamiselt ühesõnalistest ridadest, nii et luuletust valitseb graafiline vertikaal. Sõnastus on väga metafoorne, peaaegu mõistukõneline. Enam-vähem sarnases stiilis on ka 1973-75 kirjutatud poeem ,,Hinge tagasitulek" (avaldatud alles 1990), kus autor eneserefleksiivselt kirjutab: ,,kui lihtne on otsida leida metafoor või / kuidas seda eesti keeles peaks nimetama / ja lasta tal minna oma elu elama". Oma poeemi on Kaplinski hiljem iseloomustanud nõnda: ,,See on samaani loveretk, kes peab tagasi tooma kadunud hinge. Hinge on meilt röövinud tsivilisatsioon, millesse oleme sattunud ja mida liigse õhinaga teenime, uskudes, et ta on meile andnud vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks"
on kirjutatud 1967-68. Eriti sõnasäästlik on 1970-72 valminud ,,Seesama meri meis kõigis" (avaldatud kogus ,,Uute kivide kasvamine", 1977), kus Kaplinski näib olevat värsi mõistest loobunud ja koostab teksti peamiselt ühesõnalistest ridadest, nii et luuletust valitseb graafiline vertikaal. Sõnastus on väga metafoorne, peaaegu mõistukõneline. Enam-vähem sarnases stiilis on ka 1973-75 kirjutatud poeem ,,Hinge tagasitulek" (avaldatud alles 1990), kus autor eneserefleksiivselt kirjutab: ,,kui lihtne on otsida leida metafoor või / kuidas seda eesti keeles peaks nimetama / ja lasta tal minna oma elu elama". Oma poeemi on Kaplinski hiljem iseloomustanud nõnda: ,,See on samaani loveretk, kes peab tagasi tooma kadunud hinge. Hinge on meilt röövinud tsivilisatsioon, millesse oleme sattunud ja mida liigse õhinaga teenime, uskudes, et ta on meile andnud vabaduse... Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks"
annaabi.ee 
