ebarealistlike ootuste pärast. 2. Leon Festinger: sotsiaalse võrdluse teooria. Inimesed soovivad omada objektiivset pilti endast. Kui objektiivsed enesehinnangu vahendid pole kättesaadavad siis hindame ennast kasutades võrdlust teistega. Ülespoole võrdlus – et ennast arendada. Allapoole võrdlus – et ennast hästi tunda. Horisontaalne võrdlus – realistliku pildi saamiseks Enesepresenteerimine. ● Käitumuslik minapildi väljendus ● Goffman’s, 1959. sotsiaalne suhtlus kui teater → inimesed on näitlejad, kellel on rollid, mida nad mängivad ette publikule sotsiaalsetes olukordades. Nii näitlejad kui ka publik loovad sotsiaalseid olukordi koos. ● Peamiseks eesmärgiks on sotsiaalse suhtluse toetamine ja konfliktide vältimine. ● Enese-verifitseerimine (Swann, 1992). Enesepresenteerimine aitab meil kinnitada enda minapilti ehk kui inimesed
3) grupistigma teistsuguse grupi liige, kus seda tüüpi inimesi tavaliselt ei ole · Stigma on suhtumine, seda ei ole looduses olemas. Mõnes kultuuriruumis peetakse teatud stigmasid heaks ja neid ülistatakse · Stigma loob tähelepanu, mida inimesele tema eripära tõttu ostutatakse. Tegelikult ükski inimene ei taha seda tähelepanu, sest see on peale surutud. · Goffmani arust on stigma puhul kõige olulisem enesepresenteerimine e kuidas inimene sellises olukorras ise käitub · Stigmatiseeritu käitumisstrateegiad: 1) varjamine eripära peitmine, mitte näitamine 2) katmine püüab situatsioone, kus stigma võiks välja tulla, vältida 3) aktsepteerimine (+ irooniline reflektsioon) inimene vaatab ise ka olukorda kõrvalt. Selliselt postisioonilt stigmaga hakkamasaamine on kõige tulemuslikum. · Normaalsuse piirid on laienenud (nt homoseksuaalsus, naine jne) Mõõtmisinstrumendid:
.. · Spontaanne grupp hakkab tegutsema huvi, hirm, paanika, viha · Massipsühholoogia: G.LeBon domineerib emotsioon ja kaob isikliku vastutuse tunne, vastastikune ergutamine, normid hägustuvad, anonüümsus. Kollektiivne hing! · Grupipaanika ja selle juhtimine: luua uus tähelepanufookus. Raadio, gripiviirus, teater ... · Mood kui grupipaanika !? Moe utilitaarne käsitlus (tootjate huvisid esindav instrument), moe psühholoogiline käsitlus (mood kui enesepresenteerimine) Deindividuatsioon Deindividuatsioon Mina "kaotamine". Fraser and Burchell ( 2001) define deindividuation as ` a process whereby normal constraints on behaviour are weakened as persons lose their sense of individuality'. The psychological state of Deindividuation is aroused when individuals join crowds or large groups. Other factors that contribute to Deindividuation include anonymity, wearing a uniform and altered consciousness due to drugs or alcohol. [Zimbardo, 1969].
ruumi jne Spontaanne grupp hakkab tegutsema huvi, hirm, paanika, viha Massipsühholoogia: G.LeBon domineerib emotsioon ja kaob isikliku vastutuse tunne, vastastikune ergutamine, normid hägustuvad, anonüümsus. Kollektiivne hing! Grupipaanika ja selle juhtimine: luua uus tähelepanufookus. Raadio, gripiviirus, teater ... Mood kui grupipaanika !? Moe utilitaarne käsitlus (tootjate huvisid esindav instrument), moe psühholoogiline käsitlus (mood kui enesepresenteerimine) Grupieelarvamused. Grupidiskrimineerimine. Ajaloost: püsiv eelarvamuslikkus võõraste suhtes. Grupiline diskrimineerimine kui tänaste grupisuhete peamine mureteema Rassism, natsionalism, diskrimineerimine soo ja vanuse tõttu Reaalse diskrimineerimise asendumine sümboolsega vihjed, naljad, eelistused ... Diskrimineerimise seletused: traditsioon, grupimõtlemine, kompensatsioon (ebakindluse väljaelamine),
viha • Massipsühholoogia: G.LeBon – domineerib emotsioon ja kaob isikliku vastutuse tunne, vastastikune ergutamine, normid hägustuvad, anonüümsus. Kollektiivne hing! • Grupipaanika ja selle juhtimine: luua uus tähelepanufookus. Raadio, gripiviirus, teater … • Mood kui grupipaanika !? Moe utilitaarne käsitlus (tootjate huvisid esindav instrument), moe psühholoogiline käsitlus (mood kui enesepresenteerimine) Deindividuatsioon Deindividuatsioon – Mina “kaotamine”. Fraser and Burchell ( 2001) define deindividuation as ‘ a process whereby normal constraints on behaviour are weakened as persons lose their sense of individuality’. The psychological state of Deindividuation is aroused when individuals join crowds or large groups. Other factors that contribute to Deindividuation include anonymity, wearing a uniform and altered consciousness due to drugs or alcohol. [Zimbardo, 1969].
annaabi.ee 
