käitujas. Sattudes ise mignisse olukorda, märgatakse rohkem situatsiooniliste tegurite mõju enda käitumisele ("Ma ei saanud ju selles olukorras asualt vastata. Ma pidin valetama", "Keegi ei sundinud sind ju valetama!") Inimese tajumisele omane lisaks see, et järeldusi tehakse nähtamatute omaduste kohta (ausus, sihikindel, kõrk) ning seejuures tuginetakse sageli nähtavatele omadustele ("ausad silmad", "sihikindel lõug", "kõrk kehahoid" jms). Enesemonitooring ehk eneseseire - Enesemonitooring enda käitumise ja eneseesitlemise kontrollimine. Inimesed jälgivad, hindavad ja kontrollivad enda käitumist erineval määral. Kõrge eneseseirega inimesed on orienteeritud enam endast teatud mulje loomisele ja selle hoidmisele. Eesmärk on luua endast hea mulje, vastata teiste ootustele. Käitumine on situatsioonispetsiifiline. Madala
põhjuseid käitujas. Sattudes ise mingisse olukorda, märgatakse rohkem situatsiooniliste tegurite mõju enda käitumisele ("Ma ei saanud ju selles olukorras ausalt vastata. Ma pidin valetama", "Keegi ei sundinud sind ju valetama!") Inimese tajumisele omane lisaks see, et järeldusi tehakse nähtamatute omaduste kohta (ausus, sihikindel, kõrk) ning seejuures tuginetakse sageli nähtavatele omadustele ("ausad silmad", "sihikindel lõug", "kõrk kehahoid" jms). Enesemonitooring ehk eneseseire - Enesemonitooring enda käitumise ja eneseesitlemise kontrollimine. Inimesed jälgivad, hindavad ja kontrollivad enda käitumist erineval määral. Kõrge eneseseirega inimesed on orienteeritud enam endast teatud mulje loomisele ja selle hoidmisele. Eesmärk on luua endast hea mulje, vastata teiste ootustele. Käitumine on situatsioonispetsiifiline. Madala enesemonitooringuga isikute jaoks on oluline käituda kooskõlas enda hoiakutega.
- Kõrge haaratus - Allikas - usaldusväärsus: turvalisus (nt sõbralikud, head), kvalifikatsioon (informeeritus, treenitus), dünaamilisus (julged, aktiivsed) - Ekspert (haaratuse määr) - Sarnasus: hoiakud, moraal, taust, välimus - Füüsiline atraktiivsus - Sõnum: tõendid, graafilised sõnumid, hirm, struktuur (ühe- või kahepoolne), argumentide esitamise järjestus, keel ja kõne (kiirus) - Sõnumi vastuvõtja: sugu, enesehinnang, enesemonitooring - motivatsioon ja sõnumi relevantsus, personaalselt oluline; sõnumi sisule kõrgem tähelepanu <> ebaoluline, irrelevantne sõnum perifeersetele vihjetele tuginemine (nt. allikas); - olukorra mõtestamise, struktureerimise vajadus, komplekssete ülesannete eelistamine (need for cognition) - Võime, võimalus infot analüüsida: segamine, sõnumi kordamine, eelnevad teadmised Konformsus ja mõju käitumisele
Põhilised vead inimese tajumisel: liiga palju tähelepanu füüsilistel tunnustel, stereotüüpide rakendamine, haloefekt, situatsiooniliste tegurite alahindamine käitumise hindamisel, kalduvus arvestada rohkem negatiivsele, liiga vähe tähelepanu teisele inimesele. Muljejuhtimine (Lehtsaar, 2010): enda füüsilise ilu ja silmapaistvuse rõhutamine, positiivsed enesekirjeldused, populaarsete seisukohtade ja hoiakute väljendamine, eksklusiivsete teadmiste ja oskuste esiletoomine. Enesemonitooring/eneseseire - Enesemonitooring enda käitumise ja eneseesitlemise kontrollimine. Inimesed jälgivad, hindavad ja kontrollivad enda käitumist erineval määral. Kõrgema eneseseirega inimesed on orienteeritud enam endast teatud mulje loomisele ja selle hoidmisele. Eesmärk on luua endast hea mulje, vastata teiste ootustele. Käitumine on situatsioonispetsiifiline. Madalama enesemonitooringuga isikute
· Proovi miseta ei ole eba õnnestumist, ebaõnnestumiseta ei ole alandust (W. James, Principles of Psychlogy, 1890) Näiteid tõketest · Individuaalalade sportlased vähendavad treeningukoormust enne olulisi võistlusi (Rhodewalt et al, 1984) · Antakse eelis oponendile (Shepperd & Arkin, 1991) · Kaebused depressiooni üle (Baumgardner, 1991) · Alguses sooritatakse ülesannet madalal tasemel, et mitte tekitada liigseid lootusi edule (Baumgardner & Brownlee, 1987) Enesemonitooring · Eneseesituse vahendite jälgimine ja käitumise regulatsioon eesmärgiga jätta soovitud mulje ("ma püüan olla niisugune, nagu teised soovivad mind näha"). · Kõrge enesemonitooringu tasemega inimeste sotsiaalsed hoiakud on vahend kohandumiseks (Snyder & DeBono, 1989) · Kultuurilised mõjud tagasihoidlikkus ja piiratud optimism Hiinas ja Jaapanis (Lee & Seligman, 1997, Zimbardo, 1993) Kultuurikontekst Suur osa uuringuid angloameerika keskklassile suunatud.
näitab kõrget autoritaarsust.see on tekkinud jäiga ja distsiplineeritud kasvatuse tagajärjel. Suunitlus sotsiaalsele domineerimisele grupis vastavalt kõrgemas või madalamas staatuses olevad inimesed peaksid eelistama samasse staatusesse kuuluvaid indiviide on olemas seisused või klassid e on olemas inimesi, kes eeldavad et ühes seisuses inimesed peaksid suhtlema ainult omavahel (nt Indias kastid). Eelarvamused ja nende regulatsioon Eneseregulatsioon: - kognitiivne dissonants - enesemonitooring - hoiakute muutumine Regulatsioon läbi sotsiaalse dialoogi. Suhtlusel teiste inimestega: stereotüübi ja diskrimineerimise eitamine. Kas eelarvamusi saaks vähendada? Jah saab. Selle puhul kasutatakse kontakti hüpoteesi (erinevate gruppide kontakt teatud tingimustes võib viia grupikalde vähenemisele), selleks vajalikud tingimused: 1. sotsiaalne keskkond peab soodustama integratsiooni, kõigile pakkuma võrdset rolli 2. personaalne kontakt 3
annaabi.ee 
