Ekke Moori tee eneseleidmiseni Raamat ,,Ekke Moor" räägib poisist, kes elab Ingelandi lähedal olevas külakeses. Tema maja asub ranniku lähedal. Ümberringi on loodus ilus, rand ilus. Poiss Ekke elab koos oma emaga, Neenuga, isa tal pole. Kuid Ekke ema palkas töölise, kes teeb nende majas ära raskemad tööd, tööd mida tavaliselt teevad ikka mehed. Nende abilise nimi oli Aat Elme. Ühel päeval, kui Ekke otsustas kodust lahkuda, minna maailma avastama, oli tema elus suur pööre. Ta viibis kodus ära pikki aastaid, elas läbi palju erinevaid situatsioone, oli nii kurbust kui ka rõõmu. Kuid kui ta äkitselt otsustas koju tagasi pöörduda, sai ta alles õnnelikuks. Neenu Moor on kuri ja hell, tige ja pehme, vali ning nõrk. Kui Ekke oli hea poiss ja oskas korralikult käituda, siis Neenu käitus poisiga samuti hästi, kuid kui Ekke ei kuulanud ema sõna, tegi pättust või lihtsalt narritas teda, suutis Neenu väga ka...
Võitlus ühiskonnaga kohtub ta noore kunstniku ootamises. Koomiline ja lõpeb Holdenile koolist Ralfiga, kes Mariale samas ka traagiline selle väljaviskamise ja painava endalegi üllatuseks juures on, et nad ootavad üksindusega. Temast saab suudab temas hääbunud kedagi, kes ei tule kunagi, nn. üksik hunt New Yorgi tunded äratada. Algab aga samas oleks tema tänavatel, leidmata kohta teekond eneseleidmiseni saabumine tähendanud maailmas.Burgessi teoses ja noor naine avastab, et kahe mehe jaoks lõppu. ,,Saast" on samuti tegu armastus ei pruugi sugugi Didi ja Gogo oleks noortega, kes otsustavad haiget teha. Maria julgeb kaotanud oma elu ainsa võidelda ümbritseva jälle tunda, olla õnnelik ja mõtte. Nad teavad, et elukeskkonnaga end armastatud. Ravic Godot`d ei tule, aga tänu sellest isoleerides
kellegi teise süüst, näiteks rasketest lapsepõlvetraumadest. Isegi juhul, kui inimesed ise oma enesearmastusele alge on loonud, ei ole minu nägemuse kohaselt vajalik loopida nende pihta solvanguid, süüdistusi ja hukkamõistu- ilma kaotatud võimeta armastada on nad juba õnnetud küllalt. Hirmust valu ees pole suhete vältimine lahenduseks. Isegi korduvad kaotused ja tagasilöögid armastuses on võimelised varem või hiljem inimese silmi avama ja viima eneseleidmiseni. Armastusel ei ole loomuomast soovi ehitada meie ümber müüre, seda teeme me ise või meist mittesõltuvad psüühilised häired ja traumad. Armastuse kibemagus tunne on sedavõrd tasakaalus, et me ei saa kunagi kindlad olla, kas saabunud õnn kaalub üles valu. Igal juhul valiksin mina pigem käänulise tee, kus põimub õnn ja kurbus kui lihtsalt suvalise tee, mis otsejoones läbi elu viib.
Paljudes indiviidides peitub soov ennast avardada. Unelmate täideviimiseks vajab elusolend tahtejõudu, kindlust ja soodsaid tingimusi. Loomingulise eneseteostuse kaudu tunnetab inimene vabadust. Ta jõuab rahuloluni ja naudinguni, mis innustavad uutele tegudele. Kas eneseteostuse jätkumine kujuneb iseenesest välja? Õnn ei pruugi olla vaid ühekordne. Eneseteostuseni jõudmine saab kujuneda nii vaevatuks kui piinarikkaks. Vaevalisel teel eneseleidmiseni kogeb seikleja takistusi, nagu kadedus ja ihnus. Irving Stone`i teoses "Elujanu" avastab kunstnik Vincent van Gogh endale elu mõtte just eneseteostuse abil. Autor kirjutab:"Vicent van Gogh sai hakkama naise, kodu ja terviseta, ta sai hakkama sõpruse ja armastuseta. Kuid ta ei saanud hakkama selleta, mis oli suurem kui ta ise: mis oli kogu ta elu- loominguvõime ja loomisrõõmuta!" Igaüks ei suuda loobuda elu elementaarsetest osadest,
Ekke Moori tee eneseleidmiseni Ekke Moor oli poissmees, kes kasvas üles mitte eriti rikkas talus. Tal oli ema, nimega Neenu Moor, keda Ekke pidevalt noris ja kiusas. Nende naabriks oli perekond Üüve, kes olid rikkad ning ei pidanud kunagi tundma millegist puudust. Kuna Ekke ei meeldinud eriti kellelegi oma külast, siis alatihti mõnitati teda ning lõõbiti ta kallal. Näiteks: ,,Säärane logard poisinolk, ikka kiigub ta mõnes puuladvas, kükitab mõnes põõsas, varjub mõne kivi taha ja siis võid kuulda igasuguste lindude siristamist ja häälitsemist." Kuna Ekke oskas hästi teha järgi lindude laulmist, siis ronis ta puude otsa ning ajas sellega ema segadusse, kui laulma hakkas. Kuid ega emagi olnud saamatu, vaid mängis puu all maganut ning sellega meelitas poisi ladvast alla. Kuid külas oli ka üks neiu, Eneken Üüve, kes meeldis Ekkele. Sellepärast, et külarahvas halvustas koguaeg Ekket, hakkas ta siis mitme...
annaabi.ee 
