magavad terve päeva. Probleemid koolis: Depressioonis teismelisel on probleeme õpetajate ja kaasõpilastega ning tema õppeedukus langeb. Varsti tõrgub teismeline üldse kooli minemast. Ohtlik või ennasthävitav käitumine: Iseäranis riskantsed ettevõtmised võivad osutuda sellele, et noorel pole enam eluisu. Sümptomiks võib olla ka enesevigastamine (nagu naha sisse lõikamine). Väärtusetustunne või kohatu süütunne: Teismeline muutub äärmiselt enesekriitiliseks, tundes end täieliku hädavaresena, kuigi tõsiasjad võivad osutada hoopis vastupidist. Psühhosomaatilised vaevused: Ilma mingite füüsiliste põhjusteta tekkinud pea-, hamba-, seljavalud ja muud sarnased probleemid võivad viidata depressioonile. Korduvad surma- või enesetapumõtted: Haiglaslikesse teemadesse süüvimine võib viidata depressioonile. Sellele viitavad ka enesetapuähvardused. 6 Mis põhjustab teismelistel depressiooni?
· Unehäired. Magab kas liiga vähe või liiga palju. Või on kujunenud häiritud magamisharjumused, öö ja päev vahetuses. · Probleemid koolis. Nooruk on probleemne õpetajate ja kaasõpilastega, tema õppeedukus langeb ja võib keelduda kooli minemast. · Ohtlik või ennasthävitav käitumine. Võib juhtuda, et noorel pole enam eluisu, selle sümptomiks võib olla ka enesevigastamine. · Väärtusetustunne või kohatu süütunne. Muutub äärmiselt enesekriitiliseks, tundes end täieliku hädavaresena, kuigi tegelik olukord võib olla vastupidine. · Psühhosomaatilised vaevused: ilma füüsilise põhjuseta pea -, hamba- ja seljavalud. · Korduvad surma või enesetapumõtted. Kokkuvõtteks võib öelda, et noore inimese tervis oleneb sellest väga, kuidas inimene ise seda hoida oskab. Depressiooni võib tekitada ka see, kui sa tihti tülitsed oma ema isa või lihtsalt sõpradega
teiste eesmärkide saavutamiseks, st religioon on vahend mingite teiste huvide rahuldamiseks (vahend kindlustunde saavutamisel, suhtlemisvõimaluse loomisel, staatuse saavutamisel), nende inimeste usulised seisukohad on juhuslikud ja valivad. Usuline otsimine väljendub avatud ja ausas kahtlemises ning tõe otsimises, veendumus, et lõplik tõde on saavutamatu. Sealjuures on otsija avatud muudatustele ja muutumisele, valmis enesekriitiliseks suhtumiseks. 6. Religiooni mõju moraalse käitumise erinevatele tahkudele. Üldiselt on religioossemad inimesed konservatiivsemad (abielulahutus, alastus, pornograafia, poliitilised eelistused, abielueelne seksuaalkäitumine), kriitilisemad petturluse suhtes ja peavad ennast ka suhteliselt ausamateks, ent tegelikult pole religioossete ja mittereligioossete inimeste aususes olulist erinevust. Religioossed
Usulised seisukohad on sügavalt omaks võetud. 2) Väline usulised seisukohad on juhuslikud ja valivad. Religiooni kasutatakse mingite teiste eesmärkide saavutamiseks ehk religioon on vahend mingite teiste huvide rahuldamiseks. See võib olla ka kindlustunde saavutamisel või ka lihtsalt meelelahutus. 3) Küsiv lõplik tõde on saavutamata, kuid on avatud muudatustele ja muutumisele. Samuti on küsija valmis enesekriitiliseks suhtumiseks, tunnetades eksistentsiaalsete küsimuste. Siinkohas tunnetatakse kahtlemist positiivsemana kui selgepiiriliste vastuste omamist. 9. Usulise kogemuse struktuur Karl Girgensohni järgi. Lasi lugeda inimestel tekste, mis olid vähetuntud usulisi tekste. Peale lugemist pidid kirjeldama on tundeid ja läbielamisi. Analüüs hõlmas kolme suurt kategooriat tunded (meeldivad ja ebameeldivad, kehalised
mehega. Mees on jõhker, alandab naist, kuid too tuleb ikka tema juurde tagasi ja saab uuesti haiget. Teine ja vägagi levinud näide on ülemäära negatiivse ja enesekriitilise mõtteviisi tekkimine. Vaimse tervise ekspertide väitel on see ääretult ebatervislik protsess, mis ilmneb sageli depressiooni varases järgus. Inimese maailmataju ja enesehinnang muutuvad väga negatiivseks. Märgatakse vaid ebaõnnestumisi ja puudusi. Maailm tundub sünge, tulevik tume, inimene muutub ülimalt enesekriitiliseks. Mees, kelle naine jättis ta üleaisalöömise pärast maha, hakkab ennast sõitlema: "Issand, kui loll ma olen! Mis minuga lahti on? Ma keerasin oma abielu kihva ja keeran kihva ka kogu ülejäänud elu. Ma pole midagi väärt. Minust pole kellelegi kasu. Ma teen kõike valesti." Naise lahkumine teeb mehele niigi haiget, kuid kõige krooniks karistab ja alandab end ka ise. Depressioonis inimene ei pruugi negatiivset mõtlemist märgata, kuigi sellel on määratu mõju
Protestantlikes riikides kirjaoskus suurem kui katolikes. Pyydlus kogu elanikkond kirjaoskuse tasemele viia oli saanud valdavaks kogu euroopas. Ka rahva suhtumine muutus. Enne seda olid lapsed olulised toojouks. Algharidus muutus loomulikuks. Kohustuslik kooliharidus 20 saj alguses kuni 14 aastani. Hariduse edendamine kuulus nyyd riigile mitte enam kirikule. 19. saj oli oluline statistika synni osas. Rahvaloendused. Ajakirjanduse tous. Ajakirjandus loi eelduse, et yhiskond muutus enesekriitiliseks. Esimene euroopa riik ,mis voib pidada end taielikult vabaks pressivabaduse koha pealt oli norra. Saksamaal seati sisse piirangud 1819. Martsirevolutsioon 1848 ei andnud samuti ajakirjandust vabaks,. Esimene saksa riik mis selle vabaduse sisse andis oli Wurtenberg, kaotati 1874 terves saksamaal. Bismarcki ajal kontrolliti eriti ajakirjandust poliitiliselt. Hispaania oli samuti kehvas seisus. Seal oli ka koige madalam kirjaoskus. Prml kontrollis Napoleon ajakirjandust
annaabi.ee 
