Teame temast tema õpilaste kaudu. Xanthippe - Sokratese abikaasa, riiakas, õel, tige. Võttis ta naiseks, sest tahtis õppida kannatlikkust. Sokrates mõisteti surma tema õpetuse pärast. Teda süüdistati jumalate salgamises, noorsoo hukutamises. Süüdistused olid lavastatud. Tegelik põhjus: Sokratese õpetus oli Ateena demokraatia vastu. Sokratese apoloogia - Tema enda kaitsekõne kohtus. Sokratese õpetus: *väline külg meenutab sofiste -igasugune teadmiste kogumine peab algama enesekriitikast Takistused: toetumine autoriteetidele - liigne enesekindlus. ,,Ma tean et ma mitte midagi ei tea.'' - Sokratese paradoks, tunnetuse algus *Mõistefilosoofia - tõde seisneb mõistete andmises mingitele esemetele *Sokraatiline meetod - üldiste mõistete väljatöötamine, tee tõe tunnetamiseni. Etapid: 1)iroonia- enesekriitilisus 2)maientika-tõeste teadmiste tekitamine. See on induktiivne mõtlemismeetod. Mõtte liikumine üksikjuhtumilt üldistele- põhineb kogemusel.
samasugused inimesed nagu ennegi. Isegi kui kõik elektroonilised vidinad, mis ripuvad meie küljes nagu muistsete samaanide rituaalsed kujukesed ja kaitsevaimud, aitavad meil paremini «multitaskida» ja kiiremini tööd teha, siis meie mõtlemise kiirus on ikka sama. See aga paneb piirid kõigele. Nii ei olegi vaja hakata aeglust avastama näiteks konkreetselt kirjanduse kaudu. Piisab elutervest enesekriitikast. Peaksime endalt küsima, milleks ja kuhu me kiirustame. Kas tõesti vajame kõike seda, mida ülimoodne tehnika võimaldab, või on tihti tegu pelga edevuse ja mänguasjadega, mis peavad ainult tõstma meie ühiskondlikku staatust või tuju? Tihtilugu on tegu nii esimese kui viimasega. See näitab väga kõnekalt, et kujutame endale maailma ja iseenda elu kiirust tihti ette, mängides selle asemel hoopis kiirustamismängu, mis on üks osa enda tähtsaks tegemise mängust.
õpetajatesse, suhtumine kooli, eesmärgi väärtustamine, motivatsioon/eneseregulatsioon (Siegle & McCoach, 2002). Praktilist õpetajale: märgid, mis viitavad alla võimete õppimisele · Teeb igapäevast tööd lohakalt või poolikult, aga kui on huvi, siis saab suurepä-raselt aru ja jätab meelde. · Ilmneb suur kvalitatiivne erinevus suulise ja kirjaliku töö vahel. · Hoidub katsetamast uusi tegevusi, märgid perfektsionismist, ülemäärasest enesekriitikast. · Puudub initsiatiiv. · Enesehinnang on madal, endassetõmbunud või agressiivne hoiak. · Ei soovi töötada grupis. · Eesmärgid on liiga kõrged või liiga madalad. · Ei salli harjutamist ja praktilist tööd. · Ei suuda keskendada tähelepanu või taluda jõupingutusi. · On õppeasutuse suhtes ükskõikne või negatiivselt meelestatud. · Ei allu õpetaja või lapsevanema püüdlustele teda motiveerida või kuulekalt käituma sundida.
Tähtis on teineteisest eristada väikelapse tervet nartsissismi ja algavat nartsissismihälvet. Terve nartsissism on lapse loomulik enesekesksus, vajadus imetluse ja armastuse järele, oma saavutuste imetlemine, enda kõikvõimsuse tunne, vajadus olla maailma parim laps ja köita enda külge talle tähtsad inimesed. Täiskasvanud inimeste puhul ei räägita tavaliselt enam tervest nartsissismist, vaid hoopis selle tagajärgedest -- eneseväärikusest, eneseusaldusest ja enesekriitikast. Nartsissistiks peetakse niisugust inimest, kelle eneseusaldus, inimsuhted ja tundeelu on häiritud. Kolmandaks teemaks kästiles autor lapse varajast psüühilist arengut ehk psühholoogilist sündi. Psühhoanalüütik Mahler seletab oma teooriaga, millest tuleneb see, et lapse esimesed eluaastad ja esimesed inimsuhted on tema sotsiaalsele arengule väga tähtsad. Mahleri teooria peamõte peitub selles, et sündides on laps psüühiliselt eikeegi
Märgid, mis viitavad alasooritamise tekkele • Laps teeb igapäevast tööd lohakalt või poolikult, aga kui on huvi, siis saab suurepäraselt aru ja jätab meelde. • Suur kvalitatiivne erinevus suulise ja kirjaliku töö vahel. • Hoidutakse katsetamast uusi tegevusi, märgid perfektsionismist või üle- määrasest enesekriitikast. • Initsiatiivitus. • Madal enesehinnang, endassetõmbumine või agressiivsus. • Tahtmatus töötada grupis. • Liiga kõrged või madalad eesmärgid. • Ei sallita harjutamist ega praktilist tööd. • Ei suudeta keskendada tähelepanu või jõupingutusi.
dialoogile. Selliste mõnevõrra meelevaldsete eristuste tegemisel võib nõustaja kasutada 3. Kontakti saamise etapp vaatenurkadena eri liiki kategooriaid probleemile lähenemiseks. Kliendil aidatakse teadlikuks saada automaatsest enesekriitikast ning sisemistest käskudest ja keeldudest (selliste väljendite nagu ,,peaks", ,,on vaja", ,,tuleb" jms Selle meetodi puhul on rõhuasetus vaatenurkade muutmisel ja seeläbi uute aru- kasutamine). Kliendi enesekriitika ning sisemiste käskude ja keeldude
annaabi.ee 
