Aga on hea teada, et ühel päeval on eelpool kirjeldatud õpetaja aine omandatud ja ainevälist suhtlust annab edukalt vältida. Samas õpilase-õpetaja võrdne suhtlemine võib anda tõuke ka koolijärgseteks mõttevahetusteks ja elu-olu lahkamiseks. Näitena tooksin siinkohal oma põhikooli klassijuhataja, kelle pool paar korda aastas klassikaaslastega heal meelel kohtume. Kui rääkida aga õpilaste omavahelises suhtlusest, siis usun, et piisava sallivuse ja enesekontrollile allutatud ego puhul, on üksteise võrdse kohtlemisega koolis kõik korras. Demokraatia kodukohas või riigis või Euroopas... Et ma pole veel valimisealine ja samas puuduvad mul ka väljakujunenud poliitilised seisukohad, ( arvan,et minu vanuses ei saagi neid olla), siis ei ole ma nende demokraatlikkusest ka mõelnud. Aga praegu niiöelda kohustuslikus korras selle üle pead murdes, pole nende tasandite tegevus
Pime ala - info, mida teised meie kohta teavad, kuid me ise ei tea. Nt halvad omadused, hööletoon, tugevused jne. Varjatud ala - info, mida me ise teame, kuid ei taha et teised teaksid. Nt. salasoovid, hirmud, teatud positiivsed vüi negatiivsed omadused, problemaatilised kogemused Tundmatu ala - info, mis on avastamata nii sulle kui ka teistele. Nt käitumine avariiolukorras, Johari aken ja suhtlemine: * Mida suurem on avatud ala, seda kergem on suhelda. * suur varjatud ala sunnib pidevale enesekontrollile ning see takistab suhtlemist. * suur pime ala viitab vähesele eneseteadlikkusele, seda saab suurendada suheldes * tundmatus alas olevate omaduste avastamiseks on soovitatav proovide uusi kogemusi. see suurendab meie arusaamist iseendast ja enda võimetest. SINA- keel * rääkija räägib teisest * rääkija annab teisele hinnanguid( sageli halvustavaid) * probleemist räägitakse ebamääraselt * solvab teist ja soodustab konflikte '' Sa jäid jälle hiljaks igavene veni-villem
innustama ja toetama, julgustama. Raamatu teise osa nimi on ,,Käitumistaastuse põhijooned". Käitumistaasute tegevuskaval on kooliterviklik loomus: see toetab nii õpilast kui õpetajaid. Programmi põhijooneks on hariduslik lähenemine käitumuslikele muutustele. Selline käitumise õpetamine individuaalselt keskendub mudeldamisele, käitumisvihjetele, harjutamisele, päeviku pidamisele, tagasisidele ja enesekontrollile. Põhieesmärgiks on aidata õpilasel oma käitumist teadvustada ja omandada selle üle isiklikku kontrolli viisil, mis austaks teiste õigusi. Kui õpetaja tähendab, et lapse segav ja kordarikkuv käitumine ei parane tavapäraste esmaste meetmete abil, on vaja rakendada käitumistaastuse kava. Käitumistaastuse õpetaja otsutab, millised käitumisviisid tuleb sihtmärgiks seada. Põhimõtteliselt vajab sekkumist igasugune käitumine, mis olulisel määral segab teiste
filosoofilisele refleksioonile (nii ratsionalistlikule kui ka empiristlikule) varjatuks. 3. Seetõttu kujutab mõistuse kriitika endast ka mõistuse enesetunnetust, iseenda loomuses selgusele jõudmist, valgustatud-saamist selle üle, milline on puhta mõistuse struktuur ja õiguspärase toimimise mehhanism. Iseendast teadlikuks saanud mõistuse põhihoiakuks on hoida end jätkuvalt avatuna “mõistuse kohtumenetlusele”, iga oma mõtte ja uskumuse ratsionaalsele enesekontrollile. 3 Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. Metafüüsika eripära teaduste süsteemis. Kui ülesandeks on defineerida metafüüsika eripära, siis tuleb muidugi kõigepealt küsida, millisest metafüüsikast on jutt. Kas traditsioonilisest metafüüsikast nagu see Kanti ajal faktiliselt olemas oli? Nagu eelpool kõneks olnud, oli tolle distsipliini teaduslikkuses küll piisavalt alust kahelda
Hiljem on uurijad leidnud, et kontrolli ja põhjuste uskumused ei tulene täielikult varasematest kinnitustest. Läänelikes kultuurides on valdav aktiivse kontrolli, st ümbritseva keskkonna teadliku muutmise idee. Näiteks kui tunnetame stressi, püüame käituda nii, et stressoreid oma elust välja lülitada. Kui me stressoreid välja lülitada ei saa / ei suuda, võime püüda neist eemalduda. Mõnes aasialikus kultuuris keskenduvad inimesed rohkem enesekontrollile. Aktiivselt stressoritele vastu astumise asemel püüavad sellised inimesed vähendada stressorite mõju enesekontrolli strateegiate rakendamisega (Shapiro jt, 1996). Need kaks lähenemist kontrollile on väga erinevad. Veelgi enam, nad eeldavad erinevaid lähenemisi kontrolli puudumist tunnetavate inimeste aitamiseks. Läänelikes kultuurides julgustaks terapeut inimesi enam kehtestavad olema. See lähenemisviis kasvab välja