Enesetaju (enesekonseptsioon ja enesehinnang) ja eneseesitlemine "Peeglike, peeglike seina peal... Kes on kaunim kogu maal?" Kellel siis kodus peeglikest poleks? Hommikul pilk peeglisse, õhtul hambaid pestes pilk peeglisse, poes, sõbra juures, koolis, liftis... Me tahame näha, millised me välja näeme (ja eks see ole ka loomulik. Inimene on ju edev loom ). Meie väline kest on see, mida teistele eksponeerime (ja vahel ehk ka endale?) ning eks see ole ka põhjuseks, miks pilk peegleid otsib- vajadus kinnituse järele, et olen siiski viks ja viisakas ning teistele meeldivas "pakendis". Riietus, välimuse kujundamine ongi üheks suureks "salarelvaks" enesest mulje loomisel. Öeldakse ju, et kui tahad domineerivana paista, kanna punast riietust. Sarnaseid soovitusi on küll ja veel. Väline "pakett" aitab luua sobilikku esmamuljet. Kui inimesed näevad sind ikka esimest korda sorgus juuste, veidrate riietega, siis eks neil ole hiljem rask...
15. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine? Inimese võime saadavast infost üldjuhul omale meeldiv ja sobiv sõnum vastu võtta ning ülejäänud (võimalik et ebameeldiv,ebahuvitav)kõrvale jätta.Saadud info ja sõnumite tõlgendamine vastavalt enda arusaamadele. 16. Kuidas me loome arusaamise iseendast? Inimene loob arusaamise iseendast vastavalt sellele kuidas ta iseennast näeb ja vaatab: enesekonseptsioon(kuidas ta enda isikut käsitleb ning kuidas ta ennast ise üldjoontes näeb), milline on inimese enesehinnang(kas kritiseerib ennast või on nt kõrge enesehinnang). 17. Kuidas me loome arusaamise teistest? arusaamise loomisel teistest mängib kõige rohkem rolli esimene mulje.Vastavalt sellele, milline inimene üldjoontes ning terviklikult välja näeb, millised on tema isikuomadused jne kujuneb ka arusaam temast
13. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine? Inimese võime saadavast infost üldjuhul omale meeldiv ja sobiv sõnum vastu võtta ning ülejäänud (võimalik et ebameeldiv,ebahuvitav)kõrvale jätta.Saadud info ja sõnumite tõlgendamine vastavalt enda arusaamadele. 14. Kuidas me loome arusaamise iseendast? Inimene loob arusaamise iseendast vastavalt sellele kuidas ta iseennast näeb ja vaatab: enesekonseptsioon(kuidas ta enda isikut käsitleb ning kuidas ta ennast ise üldjoontes näeb), milline on inimese enesehinnang(kas kritiseerib ennast või on nt kõrge enesehinnang). 15. Kuidas me loome arusaamise teistest? arusaamise loomisel teistest mängib kõige rohkem rolli esimene mulje.Vastavalt sellele, milline inimene üldjoontes ning terviklikult välja näeb, millised on tema isikuomadused jne kujuneb ka arusaam temast.Esmamulje
õpitegevust emotsionaalse kohanemise oskus Õpioskuste kujundamise tasemed: J. Hattie, J. Biggs ja N. Purdie (1996) on toonud välja 3 õppimisoskuste kujundamise taset ehk sekkumise viisi: kognitiivne sekkumine metakognitiivne sekkumine ülesanne on arendada planeerimise oskust, jälgimise oskust, teostamise oskust, tingimslikku teadmist afektiivne sekkumine õppimiseks vajalikud emotsionaalsed seisundid, õpimotivatsioon ja enesekonseptsioon. Õpistrateegiad Õpistrateegiad on kaugemate eesmärkide täitmiseks mõeldud omandatud teadvustatud ja paindlikud tegevuskavad, mis tuginedes õpioskustele, on kasutatavad õpitegevuse juhtimiseks. põhistrateegiad tugistrateegiad üldstrateegiad eristrateegiaid Metakognitsioon Metakognitsiooniks ehk teadmistoimingute kontrolliks nimetatakse sellist toimingut, kus õppija ise jälgib end õppijana. Metakognitiivsetes teadmistes eristatakse 3 kategooriat:
erinevust), kahemõttelisuse taluvus. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. C.Roger, A.Maslow rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Toetatakse ja suunatakse isiksuse arengut eneseaktualisatsioonile ja teostusele läbi mitmete arenguetappide. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kui tippelamuseni välja. Kesksel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesesse ja isku elukäiku determineeriv enesekonseptsioon. Olulised on empaatia, kõrvalseisjate toetus, tegude heakskiit. Intelligentsustestid ühe populaarse ütluse järgi on intelligentsus tegelikult kohanemisvõime uudsetes oludes. Testide pioneeriks on A.Binet. IQ intelligentsus kvootsient. Valiidsus millisel määral test mõõdab just nimelt seda, milleks ta on ette nähtud. Reliaablus garanteerib stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused. Intelligentsuse faktorid Spearmani arvates 2 tüüpi faktorid: üldandekuse faktor
Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. C.Roger, A.Maslow rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Toetatakse ja suunatakse isiksuse arengut eneseaktualisatsioonile ja teostusele läbi mitmete arenguetappide. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kui tippelamuseni välja. Kesksel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesesse ja isku elukäiku 35 determineeriv enesekonseptsioon. Olulised on empaatia, kõrvalseisjate toetus, tegude heakskiit. Intelligentsustestid ühe populaarse ütluse järgi on intelligentsus tegelikult kohanemisvõime uudsetes oludes. Testide pioneeriks on A.Binet. IQ intelligentsus kvootsient. Valiidsus millisel määral test mõõdab just nimelt seda, milleks ta on ette nähtud. Reliaablus garanteerib stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused.
annaabi.ee 
