Kirjand sotsiaalsetest ja enesekohastest oskustest Sotsiaalsed ja enesekohased oskused on inimeste elus väga vajalikud. Me õpime neid juba varakult ning säiltame need kogu eluks. Selles kirjandis üritan leida nende oskuste vajalikust ning püüan ka leida arendamisviise. Sotsiaalsed oskused on väga olulised, et elus hakkama saada. Tänu nendele oskame me elus hakkama saada ja teiste inimestega hõlpsamalt suhelda. Tunneme seda igapäevaselt käies poes, arsti juures, pangas või koolis. Sotsiaalseid oskusi saab arendada: arutades tunnis, rääkides sõpradega ning ka neid õppides. Selliseid oskusi õpetatakse lastele juba lasteaiast saati, et neil oleks elus hõlpsam hakkama saada. Mina kasutasin oma sotsiaalseid oskusi päris palju suvel, oma maakodus. Mu vanaema läks paaripäevasele reisile Lätti ning jättis minu koeri ja kodu valvama. Pidin üksi poes käima, raamatukogust raamatuid laenutama ning naabritega suhtlema. E...
vahel, millest a)esimene toetab minakontseptsiooni terviklikkust ning enesehinnang ühemõõtmelist struktuuri ning b)teine perspektiiv käsitleb enesehinnangut kui mitmemõõtmelist hierarhilist konstrkti. 1.2 Ühemõõtmeline lähenemine. 1.2.1. Üldfaktori mudel Tõenäoliselt vanim ning kõige enam rakendatud minakontseptsiooni käsitlus, mille kohaselt üldine enesehinnang moodustub enesekohastest väidetest. Selle järgi tuleks üldist enesehinnangut mõõta minapiltidest eraldiseisvana. Et määrata üldist enesehinnangut palutakse inimestel vastata erinevatele väidetele viiepallilisel skaalal. Vastuste kokkuliitmisel saadud kõrgeim skoor esindab kõrgemat enesehinnangut, madalam skoor madalamat enesehinnangut. Mudelil on ka probleeme. Mudeli suurimaks probleemiks on ühtse ja üheselt
laps selle omaduse üle ning jäljendad neid. Uskumus on kindlasti ka see, et haridus on oluline ning koolis tuleb käia, sest sajand tagasi ei olnud haridus nii oluline, oluline oli pigem see, mida sa tegid kätega ja tegudega- maatöö. Praegu nõuab enamus töid hariduse olemasolu ja spetsialiseerumist. Või siis, näiteks hakatakse teist inimest hindama ainult ühe, enesele olulise omaduse põhjal siis, kui ollakse hõivatud enesekohastest mõtetest ning omatakse vähe infot teise inimese kohta. Teiste hindamisel on levinud ka tendents neid pigem endasarnaseks kui endast erinevaks pidada. On ka tingimusi, mille korral nähakse teisi pigem endast erinevatena. Näiteks kui tahetakse oma unikaalsusega silma paista või oma enesetunnet parandada kujutledes teist kehvema olevat. Keegi ei taha olla teistest halvem, ka mina mitte, kuid sellega ei tasuks kindlasti liiale minna.
Kõige üldisemalt on enesehinnagu teoreetilised mudelid võimalik jagada kahesuguse käsitluse vahel, millest a)esimene toetab minakontseptsiooni terviklikkust ning enesehinnang ühemõõtmelist struktuuri ning b)teine perspektiiv käsitleb enesehinnangut ki mitmemõõtmelist hierarhilist konstrkti. Ühemõõtmeline lähenemine. Üldfaktori mudel- tõenäoliselt vanim ning kõige enam rakendatud minakontseptsiooni käsitlus, mille kohaselt üldine enesehinnang moodustub kaalutud keskmisena enesekohastest väidetest. Selle lähenemise kohaselt tuleks üldist enesehinnangut mõõta spetsiifilistest minapiltidest eraldiseisvana. Mudeli suurimaks probleemiks on ühtse ja üheselt mõistetava määratluse puudumine, mistõttu üldise enesehinnangu mõõtmiseks on kasutatud surel hulgal erilaadseid küsimustikke. Ka on ühemõõtmelised skaalad eriti tundlikud vastandamistendentsi ja sotsiaalselt soovitava vastamise suhtes, kus inimesed kalduvad nõustuma pigem positiivselt sõnastatud väidetega
võimalikult positiivselt. Ta püüab pidada end teistest paremaks, kallutada infot enda hüvanguks ja seeläbi kogeda palju pos.tundmusi. Enesetundel aitab end upitada kompenseerimine. Püütakse tekitada positiivne kogemus ja tagasiside, et sellega tasandada kogetud negatiivne või keskenduda üleüldiselt oskustele ja valdkondadele, kus tegutsemine on olnud tõhus. Enesehinnangu struktuur: 1. Ühemõõtmeline Üldfaktori mudel: kaalutud keskmine enesekohastest väidetest. (Üldistatud hoiakud) Seda mõõdetakse Üldise Enesehinnangu Skaalaga. Summaarne mudel: grupeerib erilaadsetele omadustele antud hinnangud, nt akadeemiline, sotsiaalne, füüsiline jne kokku ühtseks enesehinnangu näitajaks. Mõte on selles, et iga üksik oskus mõjutab üldist enesehinnangut, nt kui edukas on inimene söögigalmistamises, koorilaulmises, matemaatikas jne. (miinus: iga oskus on igale inimesele personaalse kaaluga- s.o erinev
annaabi.ee 
