"sihikindel lõug", "kõrk kehahoid" jms). Põhilised vead inimese tajumisel: liiga palju tähelepanu füüsilistel tunnustel, stereotüüpide rakendamine, haloefekt, situatsiooniliste tegurite alahindamine käitumise hindamisel, kalduvus arvestada rohkem negatiivsele, liiga vähe tähelepanu teisele inimesele. Muljejuhtimine (Lehtsaar, 2010): enda füüsilise ilu ja silmapaistvuse rõhutamine, positiivsed enesekirjeldused, populaarsete seisukohtade ja hoiakute väljendamine, eksklusiivsete teadmiste ja oskuste esiletoomine. Enesemonitooring/eneseseire - Enesemonitooring enda käitumise ja eneseesitlemise kontrollimine. Inimesed jälgivad, hindavad ja kontrollivad enda käitumist erineval määral. Kõrgema eneseseirega inimesed on orienteeritud enam endast teatud mulje loomisele ja selle hoidmisele. Eesmärk on luua endast hea mulje, vastata teiste ootustele.
- Seletus vs kirjeldus: o Struktuurid või ’mehhanismid’ : kuidas ja miks inimene käitub nii nagu ta käitub – kitumise seletamine o Mõõdetavad individuaalsed erinevused: mõned inimesed on näiteks ekstravertsemad kui teised; nendel erinevustel ei ole ühtainsat seletust Isiksuse mõõtmine Enesekohased väited - Valikvastustega küsimustikud - Vabad enesekirjeldused Teiste isikute väited Käitumine - Eksperimendid - Käitumise kirjeldused - Käitumise faktilised tulemused Kognitiivsed protsessid - Taju ’kallakud’ või ’nihked - Assotsiatsioonid Bioloogilised protsessid - Ajukuvamised - Farmakoloogia - Geenid Teadmised, arvamused oskused - Sotsiaalsed oskused - Arvamused jms isiksuse kohta Vaimse võimekuse mõõtmine - IQ testid – grupi- ja individuaaltestid
o. antud juhul populatsiooni liikme valimisse sattumise tõenäosust, kui neid sealt võtta juhuslikult. Kvalitatiivses uurimuses võib valimi koostamine toimuda kahel viisil: formaliseeritult või paindlikult. Formaliseeritum valimi koostamine kvalitatiivses uurimuses on vajalik näiteks siis, kui uurime inimeste eneseteadvust vaba enesekirjelduse meetodil. Vaba enesekirjelduse sisu oleneb näiteks soost ja east. Seega tuleks eelnevalt otsustada mitmelt uuritavalt vabad enesekirjeldused võtta ja määrata kindlaks vanusegruppide arv ning uuritavate hulk nendes. See oleks siis formaliseeritud lähenemine. Paindlikkus aga tähendab seda, et valimi koostamine toimub eesmärgipäraselt ja järkjärgult uurimistöö käigus. Tõenäosuslike valimite representatiivsus Suure uurimisobjektide hulga korral, olgu siis sotsiaalsetes uuringutes, kus objektideks on inimesed
Mina skeemid võimalikud mina identiteed Kultuurierinevuste põhjused- erinevad referentsgrupid, Kultuur- mittepärilik kollektiivne mälu Eneseregulatsioonis- semiootiline vahendatus. Lapsena reguleeritakse käitumist välistele käskudele, hiljem õpitakse täitma keerulisemaid programme. Ühistähelepanu ja imiteerimine- varased märgid vaimuteooriast MINA- eneseteadvus, enese-esitlus, minaskeemid, enesevõimendamine/upitamine, enesele suunatud tähelepanu (ajahetkel?) Enesekirjeldused- Läänekultuurid suruvad peale autonoomsus ja individualismi VS inimestel on eneseanalüüsivõime, mille eelduseks on abstraktse mõtlemise oskus, mida omandatakse koolis (sp enne kooli eneseanalüüsi ei saa olla) Isik- sõltumatu vs sõltuv mina kontseptsioon. Kas on teistest täiesti eraldi või piirid minu ja teiste inimeste vahel on hägused, segunenud SP ei saa endast rääkida ilma et räägiks teistest inimestest - Tegevus on eesmärkide valimine, plaanide tegemine
- Ootused = mis minust võib saada? - Hinnangud = mis ma väärt olen? -Enesehinnang – vahe teadmiste ja ootuste vahel Selfi muutlikkus? - Self võib muutuda nt vanuse või olukorra mõjul. - Nt McGuire ja McGuire (1988) leidsid, et lapseeas ja teismeliseeas on enesekirjeldustes umbes veerandi jagu selliseid, mille puhul viidatakse teistele (ema ütles, et olen laisk). - lapsed ja noorukid rõhutasid perekontekstis oma passiivsust, koolisuhetes aktiivsust. - Enesekirjeldused on sarnased samasoolisele vanemale ja vastassoolisele õele-vennale. - Soolised erinevused – soo stereotüübid? Enesekontseptsiooni areng - konkreetselt – abstraktseks - staatiliselt – dünaamilisele - “mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele - afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele - mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole Selfi mõju - Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi …
Murdeeas toimub väga erinevaid muutusi sealhulgas psüühilistes protsessides, see kõik on vajalik, ilma selleta ei oleks võimalik identiteedi leidmine arusaamine, kes ma olen ja kelleks ma kõlban. Psüühilised protsessid arenevad sel perioodil kõvasti eriti metakognitiivsed võimed võime enda psüühilisi protsesse jälgida, nende üle arutleda. Parema sisekaemuse võime. Üksikuid omadusi, mis endal on hakatakse üldistama. Tihti on enesekirjeldused sel perioodil üsna vastuolulised. Hakatakse iseendast ja teistest paremini aru saama, nägema enda tugevaid külgi, nõrki külgi. Oluliseks muutub see, mida nad oma eakaaslaste käest kuulevad hinnangud, mis neile antakse; ka ise võrdlevad end väga palju eakaaslastega. Oluline on eakaaslaste poolne toetus. Identiteedi kujunemine. On muuhulgas vajalik selleks (metakognitiivsete võimete kujunemine), et saaks kujuneda identiteet. Kes ma olen, milleks kõlban, mida pean oma eluga
annaabi.ee 
