Iseloom kujuneb eesmärkidega. Elustiili osana loob inimene kujutluse maailmast. Mõtteid ja tundeid tekitavad välise maailma peegeldused. Teraapiate võti maailma ei saa muuta, aga tõlgendust saab. Isiksus kujuneb läbi loomingulisuse valikuid tehes. Elu lõpu poole räägib sotsiaalsest huvist ehk ühiskondlikkuse tundest. See on evolutsiooni lõppeesmärk inimesed toetavad üksteist. Need kellel koostöövalmidus on väike võivad olla neuroosiga. Isiksuse kujunemine on enesekesksuselt pöördumine ühiskondlike huvide poole. 3 elu ülesannet : töö ühiskonnale kasulik, armastus- heteroseksuaalsus, koostöö kahe inimese vahel, sõprus-soov tegutseda samasugustega. Ülemäärane alaväärsustunne, ärahellitatus ja hüljatus tekitavad isolatsiooni. 8. Reich Tahtis Freudi ja Marksi õpetust siduda freudomarksistid. Kehale suunatud psühhoteraapia inimese kehas peab liikuma energia
inimestega, formeerub sotsiaalselt. See ühtsustunne on rohkemat kui huvi lähedaste vastu. Sotsiaalne huvi väljendub läbi koostöö. Vaid läbi koostöö on inimene suuteline isiklikku alaväärsustunnet ületama. Uurib erinevaid kuulsaid inimesi ja leiab, et nad olid rohkem koostöövalmimad ka inimestena. Orienteeritud ühiskonnale. Selle puudumine näitab kõrgenenud alaväärsustunnet. Kui vähene koostöövalmidus teistega. Isiksuse areng seisneb enesekesksuselt ja isiklikult üleolekult sotsiaalsele huvile ja koostööle. Eluülesanded tuleb täita kõigil. Neid on 3 põhilist: 1. Töö- mitte isikliku teenistusega seotud vaid see, mis on ühiskonnale kasulik. Mida rohkem saab töötada laiemaga seotud tööga, on rahulolu suurem. mida kasulikum teistele, tunnetab enda väärtust. 2. Sõprus 3. Armastus Arengu takistajad: Tugev alaväärsustunne (keskendumine endale) Ära hellitatus Hülgamine
arenemisvõimeline kõrge eani) intelligentsus. Robert Sternberg viitab kolmele komponendile (triarhiline intelligentsusteooria) Uurimaks pärilikkuse komponenti, on võrreldud lapsevanemaid ja lapsi, õdesid-vendi, kaksikuid. Adopteeritud laste uurimused annavad informatsiooni keskkonna rolli kohta kogupotentsiaali realiseerumisel. 11. ARENG Kõlbelise mõtlemise arengus on L. Kohlbergi järgi 6 faasi, mis grupeeruvad kahekaupa 3 suuremaks perioodiks. Enesekesksuselt teiste heaoluga arvestamise suunas. I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) 2) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. 2) Reeglitest kinnipidamine Otsustamisel lähtub sellest, mida see otsus minu jaoks tähendab II Konventsionaalne periood (10-13 a) 3) Teiste arvamus. 4) Seadused ja kord. Sotsiaalsele korrale orienteeritud III Postkonventsionaalne periood (13-... a) 5) Sisemine koodeks. 6) Üldinimlikud normid ja väärtused. Lähtub eetikaprintsiipidest
proovitöö rutiinse koormaga. Ta vajas hädasti assistenti, kelleks võis olla kas suflöör või siis keegi trupi näitlejatest, kes antud etenduses kaasa ei teinud. Assistendi ülesanded olid lihtsad ning neil polnud midagi pistmist loominguga nt rollide jagamine osatäitjate vahel, kujunduses kindlaks teha, millist tüüpi dekoratsioone konkreetse tüki jaoks vajatakse. 19. sajandil toimus teatris liikumine soleerimiselt ansambli suunas, loominguliselt enesekesksuselt enda sobitamise suunas teistega lavaruumisja -ajas, mida hakati tähistama sõnaga ,,misanstseen" direktori assistendi ülesandeks oli jälgida, et näitlejad laval üksteist ei varjaks. Ta võis teha märkmeid näitlejate paigutamise kohta fikseeritud misanstseenid, seda tööd nimetati juba stsenaariumi kirjutamiseks. Abitöölisest ehk assistendist saab lavastaja. Teater vajas kedagi, kes oleks suutnud oma autoritahtega asendada kaotatud norme ja reegleid.
Isiksuse areng.........................................................................................................176 Sooidentiteedi areng...........................................................................................178 Enesega tutvumine.............................................................................................179 Suhted ühiskonnaga................................................................................................181 Enesekesksuselt vastastikuste suheteni..............................................................181 Sõprussuhted......................................................................................................182 Suhe täiskasvanutesse muutub...........................................................................183 Moraal................................................................................................................184 Harrastused..........................