· õpilasi informeeritakse sotsiaalselt väärtustatud isiksuseomadustest (Tuulik, 2001:17- 18). Enesekasvatuse eelduseks on eneseteadvus ning isiksuse afektiivne areng. Afektiivses arengus on viis taset: tähelepanemine, reageerimine, väärtustamine, väärtuste süstematiseerimine ning väärtuste või väärtuste kompleksi alusel eelistamine. Isiksuse afektiivne ehk emotsionaal- hinnanguline areng peab olema jõudnud vähemalt väärtustamise tasemele, et kindlustada enesekasvatuseks vajaliku väärtuste kompleksi ja vastava tundmuslik-motivatsioonilise suhte (Tuulik, 2001:19). ALLIKAD Hytönen, J. (1999). Lapsekeskne kasvatus. Tallinn, Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjastus. Tuulik, M. (2001). Kasvatusõpetus. Tallinn, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
Selles peitubki hariduse tähtsus: faktoloogia asendub üha enam imestusega ja see hämming on mõneti lapsepõlve lõpp ja täiskasvanuea algus. Kas oled mõelnud, mis tunne oleks ilmas olla, kui poleks olnud lapsepõlve? Ema kallistusi, isaga ette võetud suviseid matku ja vanaema sooje pannkooke? Kas su elu oleks siis selline nagu täna? Minu lapsepõlv oli just selline- pannkoogilõhnaline. Lapsepõlves olid mulle loodud tingimused eneseteostuseks ja enesekasvatuseks ning minu vanemate huviks oli oma laste mitmekülgne arendamine. Mul oli võimalus tegleda iluvõimlemise, suusatamise, kergejõustikuga, samuti õppida klaverimängu. Mulle anti vabadus otsustada ja samas ka vastutada tehtud otsustega kaasnevate tagajärgede eest. Seega võiks väita, et minu koduses kasvatuses peegeldus humanistlik elukäsitlus. Kasvatus oli pigem abistamis- toiming kui inimese mõjutamine.
Tundes huvi inimese elukaare vastu, uuris ta paljude kuulsate inimeste biograafiaid. Eriksoni raamat Mahatma Gandhist pälvis 1969. aastal Pulitzeri auhinna. Erik Eriksoni loomeperiood jätkus kõrge vanuseni, ta suri aastal 1994. Erikson on psühhoanalüüsi mõjusamaid kaasajastajaid. Tema isiksuse etepilise arengu teooria annab hinnalisi orientiire inimese arengu kujundamiseks, mistahes laadi haridus- ja kasvatusasutustes, aga ka teadlikuks enesekasvatuseks. Eriksoni peetakse autoriteetseks nii hästi arengupsühholoogias kui ka sotsioloogias jt. sotsiaalteadustes. Tema identiteedikäsitlust on tõlgendanud- ja arendanud mitu tuntud uurijat. Samas on tema õpetus leidnud ka arvustamist. Teooria põhineb selle looja subjektiivseil tähelepanekuil, mitte empiiriliselt kontrollitud faktidel, seega see pole väga usaldusväärne e. reliaabne. Rakendame tema isiksuse etapiviisilist arenguteooriat Helgi Sallo analüüsimisel.
Tagarääkimine ja tühi jutt on patt. Usukombed islamis on tegevused, mida pidevalt korratakse, et kujundada harjumust elada kombeliselt. Nagu ka paast, mis tugevdab meelt hoidumaks keelatud kirgedest ja halbadest kavatsustest. Ka palverännak omab kõlblusega seotud eesmärki. Armuandide andmine vaestele õpetab inimesele halastust ja kaastunnet. Püha sõda on muhameedlaste ühine kohus. Islami traditsioon aga jagab selle neljaks, millest esimesed 3 on enesekasvatuseks. Viimane kategooria on sõda väljapoole, kuid ka siin on teatut normid. Keelatud on tappa naisi, lapsi, vanureid ja relvastamata vaimulikke nende usust sõltumata. 6 3. PEREKOND JA KODU Üks kõrgemaid väärtusi araabia ühiskonnas on perekonna au hoidmine. Kõikidesse vanematesse sugulastesse peavad noored suhtuma suure lugupidamise ja aupaklikkusega. Naiste kohatu käitumine on palju kahjutoovam kui meeste. Mida vanemaks saab naine, seda
et maja on valve all. Mul on 14 autot ja 350 m pikkune autode katsetamise sõidurada. Sellel võib niisama ka sõita (Müürsepp 2005). Lapse unistused peegeldavad meie tänapäeva esiväärtusi - varandust, edukust ja tarbimist. Meie juured on meie rahva pärimuses. Kas me ei peaks hoopis jõulisemalt kui seni taaselustama eesti rahva vaimset mälu? Kasvatus juhib enesekasvatusele Niisugust nähtust, kus kasvandik hakkab ise, teadlikult enda juures midagi kujundama, nimetataksegi enesekasvatuseks. See tähendab süstemaatilist, sihikindlat tööd iseendaga, et kõrvaldada puudusi ja kujundada endas positiivseid omadusi. Tegemist on inimese püüdlusega välja arendada neid omadusi, mida ta ise väärtustab. Tsiteerin Lembit Õunapuud (1989): Igapäevases kasvatuspraktikas võime märgata, et umbes 12-15 aasta vanuselt hakatakse endas kujundama ihaldatud omadusi, näiteks tahtejõudu, julgust või mingeid füüsilisi näitajaid. Iseend pannakse proovile kõikvõimalikes
annaabi.ee 
