psühhoosi tekkeks. NB! Kõik need haavatavuse vormid võivad esineda tavalistes peredes tavalistel lastel, ka väliselt väga edukates peredes. Seetõttu on raske välja tuua selget riskikontingenti. Kuid on üks SELGE RISKIGRUPP: KOOLIS HALVASTI EDASI JÕUDVAD LAPSED, eriti kui neil esineb konflikte õpetajate ja kaaslastega. MIKS? Sest on suur tõenäosus bioloogilise haavatavuse esinemiseks, mis on fikseerunud negatiivseks enesehinnanguks. KASUTATUD KIRJANDUS A. Narusk "Noored ja uimastid" Tallinn 1996 Alkohol, uimastid. Probleemid ja nende ennetamine. Loengute kogumik. Tallinn 1997 Õie Arusoo "Sotsiaaltöö" 4/1997 "Nooruk ja meelemürgid" "Luup" 12(43)/1997 "Narkootikumid on koolis" Peep Kala; "Narkopilved noorte kohal" Maarja-Liis Arujärv, Toomas Sildam "Pere ja Kodu" 3/1997 "Tahtsin lihtsalt proovida..." Tiina Tambaum
Kuidas nooruk tunneb- rahulolu või rahulolematus seoses endaga- on stereotüüp, et noorukid on eas kelle enesehinnang on madal, Stanley hall nimetas kuidas nad lähevad konflikti jne. Keskmises noorukieas 12-14 nii poisid kui tüdrukute eneseteadlikus on kõrgeim. MK on ebastaabiilseim. Nende kahe parameetriga seoses eneseteadlikkus on tipus. See et MK on ebastabiilne mõjutab noorukite puhul sellist enesehinnagut mdia nim parameetrilisuseks enesehinnanguks, mida mõjutavad situatsioonid. Sotsiaalsed situatsioonid noorukiealiste puhul, millega seoses ängi vb ka hirmu tuntakse, avaliku esinemise situatsioon. Selles vanuses kui noorukid on 12-14 a vanad on neil enesehinnangu aspekt mis puutudab sotsi situatsioone (kui ollakse täiskasvanu grupis) , see parameetriline enesehinnang on noorukitel madalaim keskmises eas. Aluspõhja enesehinnagu muutmine (allikas: Ximmermann, M.A jt 1997)Sellega seonduvalt on erinevate dentetsidega
kui organiseeritud hinnangute kogumit, mille osad on üksteisega alluvussuhetes. Mina kontseptsiooni hierarhilise mudeli alusel on kõrgeimaks tasandiks inimese üldine enesehinnang. Sellele allutatud kaks spetsiifilist enesehinnangut- positiivne ja negatiivne akadeemiline ja mitteakadeemiline , mis omakorda jagunevad allkomponentideks. Nt mitteakadeemiline (situatsioonist sõltuv) mitteakadeemiline jaguneb sotsiaalseks, emotsionaalseks, füüsiliseks enesehinnanguks. Enesehinnang: Eristatav on üldine enesehinnang ja palju valdkondlikke või spetsiifilisi enesehinnanguid..erinevat tüüpi enesehinnangud moodustavad hierarhilise struktuuri. Üldine enesehinnang, mina kui tervik Spetsiifilised mina kui õppija mina kui sõber mina kui sportlane Shavelson- hierarhiline (?) organiseeritud enesehinnangu mudel. Üldine üldine enesehinnang
tiivustatud, eufoorias või võidurõõmsad. Kui nad kontrolli harjutamise käigus omandasid uue oskuse, võivad nad kogeda ka uhkust või enesetõhusust. Toimetuleku õpitud komponent Vältima õppimise oludes õpivad loomad iga järgmise situatsiooni ära järjest kiiremini. Loomadel näib kujunevat üldistatud uskumus või ootus, et kui nad ühes olukorras on toime tulnud, tulevad toime ka teises. Inimestel nimetatakse vastavat omadust isiklikuks kontrolliks, enesehinnanguks ja optimismiks. Bandura nimetas neid uskumusi enesetõhususe uskumusteks, ehkki pidas neid enesetõhususe tundeid rohkem oluspetsiifiliseks. Sellest järeldub, et toimetulekuvajadusega seonduv ähvardus kaotab midagi oma negatiivsusest. Kui oleme varem erinevates situatsioonides edukad olnud, ei hinda me uusi olukordi nii ähvardavateks kui varem. Meenutagem vookogemust. Inimesed kogevad vooelamust sellepärast, et usuvad, et nende oskused on nõudmistega kooskõlas ja nad
rahvusriiki omanud rahvastel. Seepärast asub Eesti kultuurimudelite reaalsetes või tinglikes koordinaatteljestikes võrdlemisi keskpunkti lähedal. Individualistlikes kultuurides (USA, Suurbritannia, Austraalia) on väärtustatud üksikindiviidi huvid ja vajadused. Inimene peab hoolitsema vaid iseenda ja oma lähedaste eest. USA kultuur praktiliselt ei paku enesehinnanguks teisi võimalusi kui teo ja saavutuse kaudu. Just eesmärkide saavutamine on see abinõu, millega inimene grupist silma paistab. Et teised inimesed saaksid indiviidi saavutusi tunnetada, peavad need saavutused olema nähtavad ja mõõdetavad. Üheks mõõduks saab olla raha. Organisatsioonisiseselt motiveerib töötajaid edutamise lubadus ning staatuse sümbolid, nagu näiteks auto ja luksuslik kabinet.
annaabi.ee 
