omavahel ka võistlesid. • Üks neist, rohkem teoreetilise põhilaadiga, lähtus hingeelu nähtuste seletamisel tajust, tõstes selle esikohale. • Teine käsitlus hindas tahet. • Hobbes püüdis neid käsitlusi omavahel seostada. Ometi suundus tema psühholoogiline huvi enam tahte uurimisele. • Selle avaldusi uurides jõuab ta tulemusele, mille kohaselt kogu inimliku tahteelu algseimaks ajendiks on enesealalhoiutung. Kõrged moraalsed tunded, nagu seda on altruistlik ligimesearmastus, heatahtlikkus ja vastutulelikkus, on vaid maskeeringud, kuigi nende vajalikkust ja väärtust sellega kaugeltki ei taheta eitada. • Hobbes uuris lisaks ka afekte. Kõik afektid või tundeseisundid jagunevad kahte liiki: ühed on ligitõmbavad näiteks lõbu milles võrsub armastus ja teised eemaletõukavad näiteks norutunne millest kujunevad valu, kartus, vastumeelsus. TÄNAN KUULAMAST!
Hutcheson altruismist Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks. (vanemate armastus laste vastu). Tõeliselt moraalsed teod on need, mis tehtud armastusest teiste vastu. Omakasu segunemine motiividesse vähendab moraalset väärtust. Hobbes Loomuseisund: kõigi sõda kõikide vastu. Inimene on loomult egoist, inimese käitumist juhib enesearmastus. Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surma. Moraal põhineb kokkuleppel, see kõigile kasulik Kaastunne Hobbes'i järgi Isegi kaastunne on egoistlik tunne sama häda võib tabada ka meid endid Ta väidab, et kõige vähem kaastunnet selliste õnnetuste vastu, mis tuleneb suurest patususest ja kõige vähem kaastunnet hädas, millest mõtlevad, et see võiks neid endid kõige vähem tabada. Mandeville egoismist Kõige tugevamaks ego tundeks edevus.
valitsedes teisi, enne kui neamd hakkavad valitsema meie üle. o "tugev võidab. Üksi vägivalla, vägistamise akt pole sisemiselt ebaõiglane, kuna elu ise on vägivaldne, vägistav ja hävitav. · Hobbes o Inimene on loomult egost, inimese käitumist juhib enesearmastus. Ka kõik pealtnäha altruistlikud teod on tegelikult maskeeritud isekus. o Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surra. o Isegi kaastunne tuleneb egoisimist. Loodusseisund ja Leviatan · Elu ilma reegliteta ilma minimaalse moraalita poleks motiivi vastastikuseks usalduseks ja koostööks, oleks vaid kaootiline anarhia, kus egoisitd püüaksid maksimeerida isiklikku kasu. Tulemuseks oleks "kõikide sõda" · Loodusseisundis (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise
Loodusõiguse koolkond püüdis majandusnähtuste kirjeldamisel ja analüüsimisel kasutada loodusseadusi, mis toimivad alati. Loodusõiguseks nimetatakse tavaliselt inimesele kuuluvaid õigusi: omandi-, elu- ja vabadusõigust. Thomas Hobbes (1588-1679) • Põhimõisted (terminid) ei ole sünnipärased ideed, vaid sõnaliste definitsioonide abil loodud ja kehtivad vastavalt kokkuleppele • Inimese käitumise ainsaks põhialuseks on enesealalhoiutung John Locke (1632-1704) inglise matemaatik ja loodusteadlane • Kõik teadmised on pärit kogemustest, seetõttu ei saa olla sünnipäraseid ideid või põhimõtteid • 3 liiki teadvust – tajutav, tõestav, intuitiivne • Demokraat, võim peab kuuluma enamusele • Eraomandiks peaks olema see, mis on toodetud oma tööjõuga • Ühendas idee tööst ja rikkuse tootmisest eraomandiga •
,,Tugev võidab. Rääkida õigest ja väärast pole mõtet. Ükski vägivalla, vägistamise, ekspluateerimise, hävitamise akt pole sisemiselt ,,ebaõiglane", kuna elu ise on vägivaldne, vägistav ja hävitav ning mõeldamatu teistsugusena." Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, inimese käitumist juhib enesearmastus. Ka kõik pealtäha altruistlikud teod on tegelikult maskeeritud isekus. Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surma. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." ,,Loodusseisund" ja Leviatan ,,Loodusseisundis" (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa ,,kõikide sõja kõikide vastu" (Bellum omnium contra omnes). Ühtse moraali peab maksma panema Leviaatan absoluutne valitseja.
annaabi.ee 
