FUNKTSIONAALSED ÖKONOOMSUS PRAKTILISUS (RATSIONAALSED) SOBIVUS VAREMOSTETUGA UNIVERSAALSUS VAJADUSED SOOVID PSÜHHOLOOGILISED ENESETEOSTUS ARMASTUS (EMOTSIONAALSED) SELTSIMINE ENESEALALHOID KASUIHA UUDISHIMU MUGAVUS RAHULDAMATA VAJADUSED (MIDA PÜÜTAKSE VÄLTIDA) nälg, janu ohtlikkus kriitika läbikukkumin igavus ebamugavus muretsemin mittemõistmine e sõltuvus
Täiskasvanud omavad sel perioodil lapse täielikku usaldust, seega on neil võimalik last mõjutada nii sõna kui teoga. 5 Kõige tugevamaks faktoriks karakteri kujunemisel on sotsiaalne faktor, kuid olulist osa etendab ka bioloogiline faktor (inimene pärib oma esivanematelt rea omadusi, pärilikud on ka mitmed haigused kõik need võivad iseloomule mitmesugust mõju avaldada). Omamoel mängib suurt rolli ka pärilikkus konservatiivsus, enesealalhoid, muutumisvõime, nn sotsiaalne pärilikkus (inimene võtab elu jooksul üle varasemate põlvkondade kogemuse: teatud mõistete süsteemi, kombed, tööviisid jne). Üheks bioloogiliseks faktoriks on ka soofaktor (Kivistik 1999). Iseloomu areng sõltub aga eelkõige siiski erinevatesse faktoritesse ja nende osadesse suhtumisest, nende atraktiivsusest või vastumeelsusest (Kera 1991). Kasvatust vaadeldakse psühholoogias kõige laiemas mõttes: kasvatajaks ei ole ainult
lihaste talitlust), tertsiaarsed alad (kõrgenad analüüsi ja sünteesi protsessid) Retikulaarformatsioon ärkvelolek, tähelepanu, orientatsioon. Juhteteed ajus komissuraalkiud (vasaku ja parema poolkera ühendamine), assotsioonikiud, projektsioonikiud (tagavad suuremate ja väiksemtae üksuste koostöö, ka seljaajuga) Limbiline süsteem mälu, emotsioonid, enesealalhoid, söömine,paljunemine, siselundite talitluse regulatsioon, valu, mõnu Basaaltuumad motoorika, suunavad närviimpulsse. Seljaaju funktsioonid reflektoorne (spinaalsed motoorsed refleksid), juhtefunktsioon (vahejaam erutuse juhtimisel ja edasijuhtimine teostusorganitesse) Spinaalnärvid paarilised närvid, jaguneb ventraal (kõhtmised lihased, jäsemete lihased, liigesed ja nahk innerveeritakse siin) ja dorsaalharuks (selja nahk, lülidevahelised liigesed, seljalihased).
teine, kes on kohustatud. Kuna inimene on aga ühest küljest meeleline olend ( puhas loodusolend, inimene kui ilming), teisest küljest on aga eetilise vabadusega varustatud mõistusolend (inimene iseendas), siis tähendab kohustus iseenda suhtes, et inimene eetiliselt vaba olendina annaks seaduse iseendale kui meelelisele olendile. Inimesel on esmalt sellised kohustused enda kui puht animaalse (loomaliku) olendi suhtes. See kohustus on enesealalhoid. Enesetapp on kuritegu, samuti enesehävitamine (vabatahtlik omaenda füüsiliste ja psüühiliste võimete hävitamine). Siia juurde kuulub ka enese uimastamine mõõdutundetu alkoholi ja toidutarbimise läbi. Inimesel on kohustused iseenda suhtes ka kui moraalsel olendil. See tähendab tõepärasust ja enesest lugupidamist. Selle vastandiks on valetamine, ihnus (mitte ainult omakasupüüdlikuse mõttes vaid ka oma loomulike vajaduste mõõdutundetu rahuldamata
· tavaõigus · rahvusvaheline õigus 2.9. Õigus kui käsk Thomas Hobbes. Tema õpetus on mõjutanud pigem mandri-euroopalikku õigust, common law süsteem selle ideestiku järgi elanud ei ole. Ainuke õiguse allikas on suverääni tahe (ühe valitseja arusaam sellest, mis on õigus). See kellel on õigus teisi käskida, selle sõna on seadus. Õigus on kasulikkusele ja otstarbekusele orienteeritud käitumisreeglite koodeks, mille eesmärgiks on enesealalhoid. Looduslikus seisundis valitseb kõikide sõda kõikide vastu, seepärast ühinevad inimesed riigiks ja allutavad end valitsejale, et leida kaitset ning võimalust eluks. In tunnustavad korda ja rahu ainult niivõrd kuivõrd see on neile kasulik. Ainult kasulikkuse seisukohalt on nad valmis taluma õiguse kehtivust ja järgima seadust. 2.10. Õigus kui põhiseaduslikkuse väljendus Locke, Montesquieu Inglismaal.
Ning veetes voodis piisavalt kaua aega, võime äkki leida end süüdi olevat veel ühes patus ihas. Väikseimgi erutatus seksist tähendab süüdistust ihas. Inimese kui liigi paljunemise kindlustamiseks seadis loodus iha enese alalhoiu järel teiseks instinktiks. Teades seda kuulutas kristlik kirik hooramise surmapatuks. Ainuüksi fakt, et sa oled olemas on patu tagajärg! Iga elusolendi tugevaim instinkt on enesealalhoid, mis juhib meid automaatselt viimase surmapatu viha juurde. Kas pole enesealalhoiuinstinkt, mis muudab meid meie vastu suunatud rünnaku korral piisavalt vihaseks, et ründajale vastupanu osutada? Satanistid järgivad põhimõtet, et ,,kui sind lüüakse vasemale põsele, viruta lööja paremale põsele!". Ole nagu lõvi, ole ohtlik isegi nurjudes! Kuna inimese loomulikud instinktid juhivad teda pattudesse, on iga inimene patune ning nagu me teame, lähevad kõik patuse Põrgusse
annaabi.ee 
