Kui tehakse tööd potentsiaalse energia arvel, siis on jõud võrdne vastandmärgiga võetud pot. energia gradiendiga (f=-grad U) 15. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaanilise koguenergia muutumatu. 16. Elastne põrge- on põrge, mille korral ei esine kehade mehaanilise energia muundumist teisteks, mittemehaanilisteks energiavormideks. Kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt või täielikult elastse deformatsiooni potentsiaalseks energiaks. Kehtib impulsi ja mehaanilise energia jäävuse seadus. Mitteelastne põrge- sellisel põrkel ei teki deformatsiooni potentsiaalset energiat. Kehade kineetiline energia muundub kas täielikult või osaliselt siseenergiaks. Pärast põrget liiguvad kehad ühesuguse kiirusega või jäävad paigale
Wp=mPii Potentsiaalne energia elastsel deformatsioonil F=xk; A=Wp1- Wp2= kx12/2 - kx22/2; Wp=kx2/2 Mehaanilise energia jäävuse seadus isoleeritud süsteemis, kus kehade vajel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteem meh koguenergia jääb. W=Wp+Wk; dmv/dt= f + F; f sisesed, F välised jõud. Põrked, deformatsioonid Kerade tsentraalne otsepõrge P30 Absoluutselt elastne põrge ei esine kehade mehaanilise energia muundumist teisteks , mittemehaanilisteks energiavormideks. Absoluutselt elastseks kehade põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad eraldi ning impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama. Absoluutselt mitteelastne põrge kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt või täielikult siseenergiaks; pärast põrget kehad kas liiguvad ühessuguse kiirusega või jäävad paigale. Kehtib impulsi jäävuse seadus ja summaarne enegia mehaanilise ja siseenergia summa jäävuse seadus.
Seega on koguenergia juurdekasv süsteemis, kus kehade vahel mõjuvad konservatiivsed jõud, võrdne temasse kuuluvatele kehadele rakendatud välisjõudude tööga. Kui süsteem on isoleeritud, siis W=const. Definitsioon- isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu. Kui välisjõud tingivad isoleeritud süsteemi energia vähenemise, siis muundub mehaaniline energia mittemehaanilisteks energiavormideks. Sellisel juhul kehtib jäävuse seadus üldisemalt kujul: välismõjudest isoleeritud süsteemis jääb muutumatuks kõikide energiavormide summa. Potentsiaalse energia ja jõu seos Potents jõuvälja igale punktile vastab ühelt poolt sellesse punkti asetatud kehale mõjuva jõuvektori F mingi väärtus, samuti ka kehale omistatava Wp hulk. Järelikult on Wp ja F vahel seos. Arvutame elementaartöö- A = Fs s , kus Fs on jõu F proj s sihil. Kuna antud juhul
minimaalne, siis ilma völismõjuta ei saa tekkida liikumist, süsteem on tasakaalus. 41. Tuletage jõu ja potentsiaalse energia vaheline seos, lähtudes töö valemist. 42. Mis on absoluutselt elastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Absoluutselt elastseks nimetatakse põrget, mille korral ei esine kehade mehaanilise energia muundumist teisteks, mittemehaanilisteks energiavormideks. Niisugusel põrkel muundub kehade kineetiline energia täielikult elastse deformatsiooni potentsiaalseks energiaks. Pärast seda kehade kuju taastub ning need tõukuvad. Selle tulemusena muundub elastse deformatsiooni potentsiaalne energia uuesti kehade kineetiliseks energiaks ja kehad lendavad laiali kiirustega, mille väärtus ja suund on määratud kahe tingimusega süsteemi koguenergia ja koguimpulsi jäävusega. 43. Mis on absoluutselt mitteelastne põrge
maailmad. 36. Mida tähendab energia jäävus? Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. Nii ei kao ka sinu raske töö käigus kaotatud energia kusagile. Energia, mille ära andsid, muundub mitmesugusteks energiavormideks. Tunned, et rasket tööd tehes sinu keha soojeneb. Osa sinu energiast muundubki soojusenergiaks ja väljub kehast. Kui sõidad rattaga või viskad näiteks palli, muundub osa sinu energiast ratta või palli kineetiliseks energiaks. 37. Mis on osakesed? Mis koosneb osakestest? Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud. Näiteks värviosake on värvilahuses oleva pigmendi tükike. Kui vaadelda lahusetilka, milles ei
Maapinnale langev päikesevalgus on elektromagnetkiirgus, lainepikkuste vahemikus 290-4-3000 nm (nanomeetrit, 1 nm = 10 Å. 2 Kiirgus lainepikkusega 290-390 nm ultraviolettkiirgus 390-760 nm e. 0,39-0,76 µm -- nähtav e. silmaga tajutav valgus 760 4-3000 infrapunane kiirgus Veepinnal peegeldub väike osa valgusest tagasi, enamus neeldub vees, muutudes kiirgusenergiast teisteks energiavormideks : soojusenergiaks ja fotosünteesiks kasutatavaks energiaks (photosynthetically fixed energy), osa kiirgust hajub vees. Spektri erineva lainepikkusega osad neelduvad ja hajuvad vees erinevalt. Spektri lühilaineline sinine osa jõuab kõige sügavamale, andes ühtlasi veele värvuse. Põhjalikud ja arvukad mere optika-alased uuringud tehti juba aastail 1946- 47 väga mitmetes maailmamere osades Rootsi ekspeditsioonilaeval "Albatross".
annaabi.ee 
