vastava seadusandlusega Eestis tegeleb sellealase regulatsiooni väljatöötamisega Majandus- ja kommunikatsiooniministee Euroopa energiastrateegiate tehnoloogiline kava strateegia 6 prioriteetset valdkonda, millega on kavas kiirendatult edasi liikuda: · tuuleenergia initsiatiiv, · päikeseenergia initsiatiiv, · bioenergia initsitatiiv, · CO2 püüdmise-transpordi-sekvestreerimise initsiatiiv, · Euroopa elektrivõrgu initsiatiiv ja · tuumaenergia initsiatiiv. Euroopa energiatehnoloogia... ...strateegilise kava alusel on seatud väljakutseteks arendada jätkusuutlikke teise põlvkonna biokütuste, CO2 kogumise, transpordi ja ladustamise tehnoloogiaid ning kahekordistada suurimate tuuleturbiinide tootmisvõimsust, tutvustada suuremahulise fotogalvaanilise energia ja kontsentreeritud päikeseenergia lahendusi, luua ühtne ja arukas Euroopa elektrivõrk (taastuvate ja hajutatud tootmise integreerimiseks), tuua turule tõhusamad seadmed (soojuspumbad, kütuseelemendid) ja
4% Joonis 1: Eesti energiatarbimine energialiigi järgi, 2011. Allikas: Statistikaamet Euroopa Energeetika - üks tugevamalt Euroopa poolt reguleeritud valdkondi Muudatuste tegemisel võrdlusaastaks tihti võetud 1990 Üksikuid näiteid erinevatest kokkulepetest, mille järgi Eesti peab oma energeetikat kujundama: Euroopa Liidu kolmas elektri ja maagaasi siseturu pakett Euroopa Liidu kliima- ja energiapakett Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava Ajalooline taust ja olemasolevad ressursid Nõukogude Liidus ressursi ja energiamahukas tööstus Oli vajadus suure koguse energia järele Pärandina üksikud hüdroelektrijaamad, valdav energia põlevkivist Tööstus kukkus oluliselt Joonis 2. Allikas: "Eesti energeetika 1991-2000", Majandusministeerium 2001 Eesti eesmärgid Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 (koondstrateegia):
võimalikult palju päikeseenegiat ja soojeneb iseenesest. · Aktiivse kasutamisel paigutatakse hoone katusele või maapinnale päikesekollektorid, mis koguvad energia soojuse või elektrina. · Efektiivsus sõltub kliimast, laiuskraadist, aastaajst, ööpäevast ja õhu puhtusest. Fotoelemendid · Toodavad alalisvoolu valgusega kokkupuutel. · Kasutus kahekordistub iga kahe aastaga, mis teeb fotoelementidest maailma kõige kiiremini kasvava energiatehnoloogia. Kontsentreeritud päikeseenergia Elektri- ja soojusenergiat toodetakse peeglite abil, mis suunavad ja kontsentreerivad valguse kehale ja tekitavad seetõttu soojust. Passiivse päikeseenergia eelised ja puudused · Energiat kasutatakse kas kütmiseks või valgustamiseks. · Eelised: hoonete ehitusmaterjal on sama, mis tavalistel, kulub vähem kütet (keskkond puhtam), küttesüsteemi hoolduskulud väiksemad või puuduvad. · Puudused: vaja on rohkem maad, kuna hooned
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Inseneriteaduskond Energiatehnoloogia instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused Aururõhu määramine Üliõpilased: Juhendaja: Rivo Rannaveski, doktorant Õpperühm: EACB Sooritatud: Esitatud: Tallinn 2018 Töö eesmärk Praktiliste mõõtmiste tulemuste saamine ning mõõdetud tulemuste võrdlus teoreetiliste tulemustega
rakendama, kuid elektrienergia kasutuselevõtust tingitud tehnoloogia järsk areng on nõudnud looduslike energiaallikate kõrvalt viivitamatult arendama välja võimsama energiasaadusega tehnoloogiaid. Et näha ,,võimsa" lahenduse nõrkasid külgi, tuleb asi viia absurdini. Heaks näiteks toomegi kohe taastumatute energiaallikate laialdast kasutuselevõttu. Tagajärgedele hakatakse mõtlema alles siis, kui probleem on lõpptarbijate endi silme ette jõudnud. Kõiksugused arendustööd energiatehnoloogia kallal on alati olnud oodatud, seeläbi me olemegi teinud suuri hüppeid pea igas tegevusvaldkonnas, kuid siinkohal tasub meeles pidada, et tulus ja lihtne ei ole tingimata see üks ja õige. Taastumatu energia algusaegadel teati väga hästi selle kaudsetest kõrvalmõjudest meie kõigi heaolule, ehk loodetigi üks päev hakata tasakaalustama ohtlikke kütuste tarbimist, kuid rängalt peale tulnud uued ja odavamad tehnoloogiad võimsate kütuste
vähenemine, nende piiramatus ja sõltumatus impordist. Kahjuks, mitte kõik nimetatud energia allikate kasutamine on võimalik kuna Eestis puuduvad tuntavad looded, geotermaalsed allikad ning Eesti territoorium on lame ja seega hüdroelektrojaamade ehitamine on ka pole väga efektiivne. Ülejäänudest variantidest me pöördusime tähelepanu päikeseenergia poole, kuna fotoelementide kasutus kahekordustub iga aastaga, mis teeb fotoelementidest maailma kõige kiiremini kasvava energiatehnoloogia., ja meie töö eesmärgiks on uurimine, kas on selle kasutamine Eesti tingimustes või mitte. ( , ) Ajalugu Seni pole meil päikeseenergiast aga peaaegu üldse toodetud elektrit, kuigi võimalused selleks on. Pooljuhtpäikeseenergeetika seadistes muundub päikesevalgus elektrienergiaks fotovoltefekti abil. Selle avastas juba 1839. aastal prantsuse füüsik Alexandre Edmond Becquerel. Ta märkas, et mõned materjalid olid suutelised valguse toimel andma nõrka elektrivoolu
tervikprotsessi (süsteemne lähenemine), alates geoloogilisest andmebaasist ja kaevandamisest kuni lõpptoodangu saamiseni (elektrienergia, õli, soojus), sealjuures unustamata loodusressursside säästlikku kasutamist ja keskkonna taluvust. Kaasaegne tehnika ja tehnoloogia tase võimaldab kaasajastada nii ava- kui ka allmaakaevandusi, mis tagavad kaubapõlevkivi kvaliteedi, mäetööde efektiivsuse ja ohutuse ning kaevandatud alade püsivuse. Vastavalt Eesti Energiatehnoloogia Programmile (ETP), prioriteetsed arengusuunad põlevkivi kaevandamisel on: a) Põlevkivi kadudeta kaevandamine. Töötada välja tehnoloogia. mis võimaldaks kaevandada kogu geoloogiline varu. b) Põlevkivi keskkonnasäästlik kaevandamine. Töötada välja ja rakendada tehnoloogiad, mis võimaldavad oluliselt vähendada kaevandamise mõju veereziimile. c) CO2-vaba põlevkivielektri tootmise arendamine. Leida tehniline lahendus CO2 vaba põlevkivielektri tootmiseks
Gaasi ainuke tarnija. (Ibid.) Ka käesoleval hetkel aktuaalseks probleemiks olev elektrivõrgu avamine on otseselt mõjutatud kolmandast elektri ja maagaasi siseturu paketist. Nimelt just antud dokumendis sätestatud kindla ja toimiva Euroopa ühtse elektri siseturu põhimõttest lähtuvalt on Eesti olnud kohustatud avama oma elektrituru konkurentsile. Kuna Euroopa otsused on tihti mitmetes dokumentides sarnased, siis võib antud põhimõtte leida ka Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas, kus eesmärgiks on luua ühtne ja arukas Euroopa elektrivõrk. Seetõttu on veidi keeruline lugeda poliitilist debatti Eesti erinevate erakondade vahel elektrituru avanemise üle põhjendatuks, kuna sisuliselt astuti antud samm valitsevast erakonnast sõltumata. Eesti võimalused midagi muuta piirdusid üksnes täpse ülemineku tähtaja valimises. (Ibid.) 3. EESTI OTSUSED Eestis on koostatud hulgaliselt erinevaid spetsiifilisi arengukavasid, mis on paika
"Biomassi potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks peaksid ühendus ja liikmesriigid edendama olemasoleva puiduvaru suuremat kasutuselevõtmist ja uute metsandussüsteemide väljatöötamist" (Kosenkranius, 2009). Eesti taastuvenergia tegevuskava leiad aadressilt: http://valitsus.ee/et/valitsus/arengukavad/energiajulgeolek/eesti-taastuvenergia-tegevuskava Päikeseenergia Maailmas kõige kiiremini arenenud energiatehnoloogia on võrku ühendatud päikeseelektrisüsteemid, mis kasvas aastatel 20002004 60% aastas. Päikeseenenergiat saab kasutada väga erinevates valdkondades: elamu ja kontorihoonete energiavarustuses, keskkonnamonitooringu, telekommuni- katsiooni, ohutusvalgustuse, linnavalgustuse ja muude süsteemide osana. Päikeseenergia eelised: Päikesekollektor neelab päikesekiirgust ja muundab selle soojuseks. -Päiksepaneelil pole kuluvaid osi. -Päikeseelektri süsteem töötab hääletult.
annaabi.ee 
