3. Magusamaitselised lisaained Magusamaitseliste lisaainetena tuntud polüalkoholide hulka kuuluvad mannitool, sorbitool, ksülitool, maltitiool isomalt ja laktitool. Organism omastab neid suhteliselt aeglaselt ning nende muutumine glükoosiks toimub rakkudes aeglaselt. Seetõttu kasutatakse neid magusainetena ka diabeetikutele ette nähtud dieettoodetes. Erinevad polüoolid annavad mõnevõrra vähem energiat kui suhkur ja kokkuleppeliselt on võetud nende energiasisalduseks 2,4 kcal/g (suhkrul 4kcal/g). Paljud polüalkoholid on kasulikud hambakaariese tõrjeks, mistõttu kasutatakse neid närimiskummide koostises. Mõnedel polüalkoholidel on ka prebiootiline efekt. Prebiootilised ained on seedeensüümide toimele mittealluvad ained, mis läbivad peensoole muutumatul kujul, kuid on jämesooles toiduks organismi kaitsevõimet tõstvatele mikroobidele. Polüalkoholidel on ka teatud ebameeldivad kõrvaltoimed, näiteks liigtarbimisel laksatiivne ehk lahtistav toime.
Magusamaitseliste lisaainetena tuntud polüalkoholide hulka kuuluvad mannitool (E421), sorbitool (E420), ksülitool ehk puusuhkur (E967), maltitiool (E965), isomalt (E953) ja laktitool (E966). Organism omastab neid suhteliselt aeglaselt ning nende muutumine glükoosiks toimub rakkudes aeglaselt. Seetõttu kasutatakse neid magusainetena ka diabeetikutele mõeldud dieettoodetes. Erinevad polüalkoholid annavad mõnevõrra vähem energiat kui suhkur ja keskmiselt on võetud nende energiasisalduseks 2,4 kcal/g (suhkrul 4 kcal/g). Muud suhkruasendajad Muude suhkruasendajatena on lubatud kasutada kaaliumatsesulfaami (E950), aspartaami (E951), tsüklamaate (E952), sahhariini (E954), sukraloosi (E955), taumatiini (E957), neohesperediini (EE959), neotaami (E961) ja polüdekstroosi (E1200). Suhkru ületarbimise vältimiseks tuleks eelkõige piirata toidupüramiidi tipus ehk suhkrute ja maiustuste korrusel asetsevate toodete tarbimist.
Puidu aastarõngaste asetus hõõrdumispinna suhtes.Kestustugevus-3 ernevat paisumistegur puidukiudude pikisuunas on ca3,4 x 10-6 1c temperatuuride läbipainde nivood:1)elastne koheselt taastuv deformatsioon2)ajast sõlt veniv- vahemikus 50c ja +50c. Puidu ristisuunas on vastav tegur ligikaudu 10 korda elastne def 3)plastne jäävdeformatsioon.Materjali omaduste sõltuvust suurem. Energiasisaldus. Puitmaterjali energiasisalduseks nimetatakse erinevatest pingetest,deformatsioonidest ja ajast nim reoloogiaks,mis on soojushulka dsaulides, mis on keemisliselt seotud 1 kg puitaines. Põlemisel õpetus koormatud objekti deformatsioonist ja voolavusest.Puit antud energia vabaneb. Absoluutselt kuiva puidu energiasisaldus on konstruktsioonmaterjalina-tugevus teoreetiliselt 19 mjkg
kuivatustehnoloogia valik! 26. Kui suur on puidu soojuspaisumine puidukiudude ristisuunas võrreldes pikisuunaga? Kas temperatuur puidus tõuseb kiiresti või aeglaselt? Ristisuunas on 10 korda suurem. Väikese soojusjuhtivuse tõttu tõuseb temperatuur puidus suhteliselt aeglaselt. 27. Mis on puidu kütteväärtus? Millist puiduliiki eelistaksite ahju või kamina kütmisel? Puitmaterjali energiasisalduseks nimetatakse soojushulka (J), mis on keemiliselt seotud 1 kg puitaines. Põlemisel antud energia vabaneb keemiliste sidemete ümberkombineerumise tõttu. Ahju või kamina kütmisel eelistatakse kaske, leppa ja haaba. 28. Millisel temperatuuril alates leiab aset puidu süttimine leegi juuresolekul ja millal toimub iseeneslik süttimine? Puidu süttimine on võimalik temperatuuril ≥250 °C. Leegi juuresolekul süttivad emiteeritud gaasid
aeglaselt. Võrreldes teiste materjalidega on puidu joonpaisumisetegur teiste omast väiksem. Kuival puidul: pikikiudu 2,5 - 5,4 ×10-6 1/°C radiaalsuunas 15 - 30 ×10-6 1/°C tangentsiaalsuunas 30 - 50 ×10-6 1/°C Ristikiudu 10 - 15 korda suurem ja tangentsiaalsuunas 1,5 - 1,8 korda suurem kui radiaalsuunas. See on 1/3 - 1/10 metallide soojuspaisumistegurist. Energiasisaldus e. kütteväärtus. Puitmaterjali energiasisalduseks nimetatakse soojushulka dzaulides, mis on keemiliselt seotud 1 kg puitaines. MJ/kg Puidu kütteväärtus ei ole eriti suur ja teoreetiliselt on see 19 MJ/kg ning kõigub 19,7...21,4 MJ/kg. Puidu niiskuse suurenemisel kütteväärtus alaneb, sest puidu põlemisel osa soojust kulutatakse puidus esineva vee aurustamiseks. Puidu absoluutne kütteväärtus erineb puuliikide viisi väga vähe,
kg materjali temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra ja selle ühikuks on kj/kg °C. Soojusmahtuvus ei olene puidu tihedusest ja puuliigist, küll aga sõltub suurel määral puidu niiskusest. Puidul on madal soojusjuhtivus, kuid suur soojusmahtuvus, mistõttu on puit hea ehitusmaterjal näiteks seinteks, lagedeks ja põrandateks. Samuti on puit sobiv materjal kastrulite ja tööriistade käepidemeteks. Energiasisaldus e kütteväärtus e kalorsus Puitmaterjali energiasisalduseks nimetatakse soojushulka dzaulides, mis on keemiliselt seotud 1 kg puitaines. Põlemisel antud energia vabaneb. Lahtiseletatult - orgaanilised ühendid, millest puit koosneb, omavad võimet põleda. Seepärast kasutatakse puitu üha enam kütteks. Iga kütteliigi korral hinnatakse tema kütte -väärtust, mille juures mõeldakse soojuse kogust, mis saadakse 1 kg kütteaine põlemisel või põletamisel ja nimetatakse absoluutseks (kaaluliseks) kütteväärtuseks.
raiejäätmeid 155 310 m3/ha. Kuigi olulise osa puu biomassist moodustavad ka juured ja kännud, pole nende kogumine liigse energiakulu seni olnud otstarbekas. Viimaste aastate uuringud Soomes on näidanud, et nad võivad siiski olla oluliseks täienduseks küttepuidu traditsioonilistele ressurssidele. Andmed kändude kuivaine massi ja kütteväärtuse kohta on esitatud joonisel (vt Joonis 3 .22). Nendest lähtudes on hinnatud ühelt hektarilt saadavate kändude energiasisalduseks 140 160 MWh. 26(113) Villu Vares Energia ja keskkond Biomassi jaotus, % Mänd Kuusk Tüvi 100 69 100 59
annaabi.ee 
