Müosiinipeakestel on ATPaasne aktiivsus (seovad ja lõhustavad ATP) ning aktiini ja regulatoorsete kergahelate sidumisalad. Hing lubab müosiinipeakestel saba suhtes teatud nurga ulatuses painduda, mis on lihaskontraktsiooniks hädavajalik. ATP roll: · ATP on kontraktsiooni vahetu energiaallikas: tema hüdrolüütilise lõhustumise energiamuut kasutub müosiinipeakeste liikumiseks (keemiline energia konverteerub mehhaaniliseks) · ATP hüdrolüütilise lõhustumise energiamuudu arvel eemaldab Ca-pump sarkoplasmast kaltsiumiioone (vastu kontsentratsioonigradienti) 6. Vereplasma valgud Vereplasma proteinogramm elektroforeesi abil eraldatud valgud. Jaotus: · albumiinid · globuliinid ( 1, 2, , ) Vereseerumis: Prealbumiin Albumiin 1-globuliinid (nt. 1-antiproteaas, 1-happeline glükoproteiin, -lipoproteiin) 2-globuliinid (nt. 2-makroglobuliin, haptoglobuliin, tseruloplasmiin, CRP) -globuliinid (nt
ühendite konts on 1M, pH on 7 ja temp 25° (vajalik reaktsiooni bsuuna ja võimalikkuse hindamiseks) Makroergilised ühendid on väike arv ühendeid, mile (makroergilise)sideme hüdrolüüsi vaba energia standardmuut on üle -25kJ/mol. Põhiline esindaja on ATP, ühtlasi ka universaalseim esindaja(-30kJ/mol). ATP lõhustamisega ADP-ks kaasuv terminaalse fosforüülgrupi(energiapaketi) ülekanne biomolekulile tagab suure energiamuudu tõttu biomolekuli aktiveerumise. Sel viisil töötavadki ATP ja makroergilised ühendid energia ülekande/doonorvormidena. Inimkeha põhilised makroergilised ühendid on makroergilised fosfaadid – ATP, GTP, UTP, CTP, ADP jne. Nende vaba energia muuton küll suur, kuid nad on enamasti stabiilsed. ATP paikneb supermakroergiliste ja mittemakroergiliste ühendite vahele e universaalsel positsioonil. See laseb supermakroühenditel fosfaatide fosforüülgrupi üle
energia muut ei tulene sidemest, vaid ühendi elektronkatte ja konformatsioonilisest eripärast nagu laengute jaotuvus, resonants jne). Makroergilised ühendid töötavad energia ülekande/doonorvormidena. Makroergiliste ühendite põhiesindaja on ATP. ATP pole kõige makroergilisem fosfaat, kuid ta hüdrolüüsi vaba energia muut on tunduvalt väiksem teiste fosfaatide omast. ATP lõhustumisega ADP-ks kaasuv terminaalse fosforüülgrupi ülekanne biomolekulile tagab suure energiamuudu tõttu biokmolekuli aktiveerumise. Nii rakendub ATP-s salvestatud metaboolne energia füsioloogilisteks funktsioonideks. Põhilised makroergilised ühendid on makroergilised fosfaadid(ATP, GTP, UTP, CTP, ADP, keratiinfosfaat, 1,3- bisfosfoglütseraat, fosfoenoolpüruvaat), makroergilised tioolestrid(atsetüül-CoA, suktsinüül-CoA jt), tsüklilised nukleotiidid(cAMP, cGMP) UDP-glükoos, CDP-koliin, S-adenosüülmetioniin jt. 34. Sahhariidide ainevahetuse üldiseloomustus
Makroergilised ühendid on väike arv ühendeid, mile (makroergilise)sideme hüdrolüüsi vaba energia standardmuut on üle -25kJ/mol. Põhiline esindaja on ATP, ühtlasi ka universaalseim esindaja (-30kJ/mol). 8 ATP lõhustamisega ADP-ks kaasuv terminaalse fosforüülgrupi (energiapaketi) ülekanne biomolekulile tagab suure energiamuudu tõttu biomolekuli aktiveerumise. Sel viisil töötavadki ATP ja makroergilised ühendid energia ülekande/doonorvormidena. Inimkeha põhilised makroergilised ühendid on makroergilised fosfaadid ATP, GTP, UTP, CTP, ADP jne. Nende vaba energia muuton küll suur, kuid nad on enamasti stabiilsed. ATP paikneb supermakroergiliste ja mittemakroergiliste ühendite vahele e universaalsel positsioonil. See
kus U tähistab süsteemi siseenergiat, mille all edaspidi mõistame lihtsuse mõttes aineosakeste soojusliikumise (ki-neetilist) energiat ning vastasmõju potentsiaalset energiat. Süsteemi siseenergia on üheselt määratud süsteemi olekuga. Edaspidi esitatus omab esmatähtsust mitte see, kui suur antud olekus on süsteemi siseenergia, vaid see, kuivõrd ühes või teises protsessis siseenergia muutub. Niisiis, põhiküsimuseks saab energiamuudu U määramine. Eespool toodud valem (7a) annab molekuli keskmise kinee-tilise energia. Et vastavalt definitsioonile ideaalse gaasi mole-kulidel vastasmõju potentsiaalne energia on null, siis ühe kilomooli gaasi siseenergia võib kirja panna kui 1 1 Uk m = ikT N= i RT . (18) 2 2 Gaasihulgale massiga m vastab siseenergia i m i U= RT = RT . (19) 2 µ 2
annaabi.ee 
